Elo
-
Kauba kõrdasäädjä tüü jäi ostjilõ silmä
Minevä rehekuu tõsõn poolõn saisahti Põlva Maksimarketin vurdsujuukõ riiolidõ man ni kai Coca-Cola pudõliid. Pääst käve… -
Priinime lugu: Kirbits, Kõrvits, Kürvits
Priinimel Kirbits om Eestin 36 kandjat. Taa om pantu õnnõ üten paigan – Rõugõ kihlkunna Viitinä mõisan Petra Aabra Jakapi katõ poja, Juhani ja Paabu perrilõ.
Edimält kirut’ opõtaja Marpurg näile priinime saksa keelen: Kürbis ’kürvits’. Hingelugõmisõn 1826 om Jugul elänü Juhani priinimes… -
Russowi kroonika. 6. jagu
Edevanõmbidõ ökojalajälg
Aga mis värk om kerikiidega? Ku Rootsi kunn Erik XIV valitsõma sai, pand’ tä kõgõpäält ammõtilõ piiskopi, kiä vinläse puult laastõt kerigu jalgulõ avitanu. Tuu mehe nimi oll’ Johannes Robertus von Geldern ja tä oll’ ammõtin nika surmani 1572. aastagal.
Ma käve seo suvi üle… -
Parksepän saadi kokko Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evariga
Võro keele nädälil kõrrald’ Võro vallaraamadukogo võro keele päävä. Kõgõpäält tulliva Kauksi Ülle ja… -
Mõnistõ muusõumi uma rahva pidu
Oktoobrikuul säitsekümmend viis aastaiga tagasi sündü Mõnistõ rahvamaja manh kodu-uurmise ring, kost varsti muusõum vällä kasvi.
Juubõlit tähistedi oktoobri… -
Pildikeisi võro keele nädälilt
Võro instituudi saalin mängiti võrokeelist mälomängu. Päid oll’ murdma tulnu katõssa võistkunda üle Vana-Võromaa, inämbüs näist olli tunnõdu mälomängjä.… -
Priinime lugu: Küünal
Seod nimme kand Eestin 36 inemist. Tegünemise kotussit om viis, a päämidselt om alalõ püsünü katõ Võrumaa kotussõ priinimi. Vahtsõn kiräviien kujul Küünal naati taad nimme kirutama umbõs 20. aastagasaa alustusõn.
Kaagri mõisan Kanepi kihlkunnan panti joba 1809. aastagal seo nimi vanan kiräviien kujul Künal. Nime saaja… -
Russowi kroonika. 5. jagu
Mõnõ paralleeli täämbädse aoga
Poola kuningas võtsõ Liivimaa asja tõsitsõlõ ja 1582. aasta 15. jaanuaril tetti rahu, kon vinläne ütel’ Liivimaast Poola kasus vallalõ. Kuna Poola sai nüüd võitja au hindäle, tulõtas Russow miilde, määnest vaiva ja kullu oll’ ruutslaisil Liivimaal ollu ja kõik tuu vaiv… -
Sulbi külätiatri esindüs Tuneesiä ello ja luudust kaeman
Edimält kävemi Djerba saarõ pääl maailma kõgõ suurõmban krokodillikasvandusõn. Sääl oll’ päält 650… -
Kats nädälit rassõt haigust
Tükk aigu jo kannahti kõtuvallu ja siitmine oll’ kõrrast är. Süvvä kah es saa häste.
Ütspäiv sai mul tuust kannahtamisõst viländ ja lätsi EMOhtõ. Sääl tsilgutõdi, võeti proovi ja tetti egäsugutsit uurmiisi. Kõgõ kimmämb oll’ kompuutri vastus, kon viga nätä. Siist ja säält oll’ viil… -
Mõnistõ Mehkari kolmkümmend!
Mõnistõn om laulmises ja tandsmises, pillimängus ja näitemängu tegemises kokku käütü ammu enne tuud, ku rahvamaja valmis sai, ja… -
Priinime lugu: Uibopuu
Kiränik Uibopuu Valevil om täämbä 110. sünnüaastagapäiv. Tä sündü Võrumaal Vana-Antsla vallan Õru mõtsavahi puul, a timä priinimi om väega selgele Sangastõ kihlkunna uma.
Nimel Uibopuu om täämbädsen Eestin 263 kandjat. Viil omma olõman nimekuju Uibopu ja Uibubuu, kummalgi kandjit veidemb ku kuus.
Laatre mõisan panti seo… -
Russowi kroonika. 4. jagu
Liinu äräandminõ ja tagasivõtminõ
Sõda läts’ tävvega käümä. Edimält tundu, et Liivima liina mängvä äräandmist. Kõvastõ kindlustõt liina andi alla hindäst nõrgõmbalõ vainlasõlõ. Ülembä pagõsiva aiksalõ kohegi lääne poolõ. Inämbüste olli nimä vana mehe ja noil tüküski julgus otsa saama. A sis trehväs’ mõni noorõmb miis… -
Keelepesäoppaja Võro ja Põlva maakunnast käve opireisil Vormsil ja Noaroodsin
Opireisi tsihis oll’ kor’ada kogõmuisi, midä rannarahvas om tennü… -
FC Kuudsi – Võromaa Tugõva 8:2
Tõsõpäiv, 10. rehekuu. Päiv varrampa om sotsiaalmeediäst läbi käünü, et Mõnistõ koolin tulõ päiv, kon loetas luulõtuisi, mängitäs jalgpalli… -
Priinime lugu: Kool
Nimel Kool om Eestin 374 kandjat. Jaanuarin 2017 oll’ näid viil 405, nii et om olnu nime kahanõmisõ aig (ülekaalun ärkuulminõ, nime vahetus abielun), minkalõ hariligult tulõ otsa nime kasumisõ aig (rohkõmb sündümist). Nimel Kohl, midä Koolist lahuta saa-ai, om 16 kandjat.
Ku priinimmi panti, sõs hingelugõmiisi ja… -
Russowi kroonika. 3. jagu
Sõas säädmine
Edespidine elu ja läbisaamine naas’ muutuma, kui vinläne katõst suurõst tatarlaisi khaaniriigist – Kaasanist (1552) ja Astrahanist (1556) – jagu sai ja nimä purus pess’. Sedämaid naati Liivimaa käest nõudma massu, mis küländ suur ja väega kahtlasõlt põhjendõt oll’. Küll vahetõdi mi puult läbikõnõlijiid,… -
Kangro-preemiä sai Kotjuhi Igor
Kangro Bernardi kirändüspreemiä vei hindäga timahava Võromaalt Paidõlõ üten Võrolt peri Ukraina juuriga luulõtaja, tõlkja ja kirändüstiidläne Kotjuhi Igor.
Preemiä… -
Orava kooli vilistläisi uma pido
Orava kuul pidi timahava 23. süküskuu pääväl juubõlisünnüpäivä.
Et kuul om olnu mitmõh kotusõh, alas’ sünnüpäiv mälehtüshetkega Hanikasõh, koh… -
Priinime lugu: Matteus
Täämbä (21. süküskuud) om sügüsene madissõpäiv, miä om pühendet apostli ja evangelist Matteusõlõ. Tõnõ madissõpäiv (24. radokuud) om pühendet tõsõlõ apostlilõ, kedä kutsutas Mattias. Mi traditsioonin omma kats nimme kokku sulanu. Madis, Mati, Mats, vanõmba traditsiooni Matu ja mitma tõsõ omma häste levinü, ollõn nii edenime… -
Russowi kroonika. 2. jagu
Aadlirahva pulma, vakusõpidu, kirmassõ
Ku aadlik pidi pulmaplaani, sis kutsuti kirjä tiil kõik aadliku veerand aastat inne pulmõ ütte liina vai suurõmbalõ alõvilõ kokku. Sääl olli tuus otstarbõs spetsiaalsõ killamaja. Ja üte liina pillimeestest es jakku, manu kutsuti ka maavürsti sõatrummi ja trompetiid muialt. Kui kõik… -
Puukooli tüüseldsiliisiga Lätimaal huvireisil
Lätsimi puukooli tüüseldsiliisiga Lätti huvireisile. Buss tull’ hummoku puukooli platsi pääle.
Inne ku bussi jõvvimi, kuulimi… -
Kanepin, Põlvan ja Räpinäl saa kaia Saksamaa kunsti
Põlva maakunna kolmõn paigan – Kanepi seldsimajan, Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn ja Räpinä luumismajan –… -
Valmis sai Jõksi raamat
Minevä tõsõpäävä peeti Kanepi seldsimajan Hirvlaanõ Milvi vahtsõ raamadu «Jõksi raamat» näütämispito.
Raamatust saa lukõ Jõksi külä ja naabrikülli Kelläkülä, Heisri, Mõndsi,…