Perämine külg
-
Muda Mari pajatus
Laul tege rõnna rõõmsas
Ma kuuli raadiost, et laulupidolidsõ lauliva vihmasao vallalõ. Ja vihma es sata õnnõ pääliinah, kõrralik sado jõudsõ mi kanti kah. Ku kiäki koskil jäi kuioma, sõs olõs pidänü kõvõmbahe laulma. Põvva vasta egäl juhul laulupido avit’. A Eestimaa inemisil om muid murõsid viil. Äkki… -
Tossu Tilda pajatus
Autokoolin
Autokoolin naas’ pääle vahtsõnõ huuaig. Peretütär, kiä viil keskkoolin opsõ, tahtsõ kah autokuuli minnä, a täl hindäl es olõ viil rahha. Esä rahakott oll’ tuu, miä olukõrra är klatsõ.
Nii jõudsõgi peretütär esäga viimätsel minotil autokooli edimäste loengulõ. Et loeng oll’ joba alanu, es jõvva nä seletä, kiä… -
Mikats
Lugu om mi nuurusaost Selin. Meil tull’ plaan nakatõ jänessid pidäme. Latsil neid hää süütä-silitede ja, mis sääl pattu salatõ, ahujänes om jo kah väega mokka müüdä süük.
Üts, tõisi hulgan suurõmb helehahk, müüjä teedä esäne, sai pantus väikukõisist eräle puuri. Nigu latsil kombõs, saiva karvapalli nime kah. Tuu eräle… -
Essüjä
Mu köögi aknõst vällä kaiõn laiutasõ verstä jago, kooni mõtsani talopidäjä Niilo Tiidu nurmõ. Sääl kasusõ õga aastaga esisugumadsõ vilä ja haina.
2021. aasta suvõl kasvi nurmi pääl väega korgõ ja paks rügä. Trehvsi sääl lähkül olõma ja kuuli rüäh väega jälehet hellü. Lätsi viläle lähembahe, helü kattõ. Ku… -
Pulmõ auväreti
1960. aastidõ paiku olle suvildõ nuuri maal peris pall’o. Koolimaja oll’ õkva suurõtii veereh. Lähkül oll’ puut ja tõsõlõ poolõ minnä tsipa… -
Parm tsuskas: mõtsapalang
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Haarami hõngu
Ma kuuli raadiost, et meil om troopikakuumus. No kost! Troopikah om likõ ja lämmi, a meil kõrbõs kõik nigu Saharah. Ja mis sõs tetä? Ei saaki midägi tetä, õnnõ usku ja luuta. Vet lõpus lätt kõik müüdä.
Egäl juhul sai jaanipääväst alostusõ mol’otamisõ aig. Unõhta tüümurrõ ja… -
Tossu Tilda pajatus
Jaanipäiv Saarõmaal
Saarõmaa sõbõr kutsõ Võromaa sõaväevele hindäle jaanipääväs küllä, et tulõta ütenkuun miilde aigu, ku nä kongi kavvõn Vinnemaal kuun olli.
Jalgratas üten, jõudsõ Võro miis ütistranspordiga sadamalõ praami pääle ja sõitsõ praamiga üle mere. Tä tiidse, et sõbra kodo ei olõ sadamast väega kavvõl, tuuperäst tull’ tä… -
Elo oppas
Mu vanaesä ja esä sõidi noorõ hobõsõga liina.
Poolõ tii pääl mõtsa seeh linnas’ puhmast rabinaga vällä harak. Nuur hopõn hiitü tuud ja lei iih lapildõ ja vehmer katski oll’gi.
Tull’ sis naada parandama, a es olõ kapla ei traati egä naklu. Katõ mehe jõuga sai murtus mõtsast üts lepp… -
Keremi uibu
Inne kuuliminekit, ku ma olli nii nellä-viieaastanõ, käve mi puul iks üts suurõ habõnõga vanamiis. Tiä tull’ egä paari-kolmõ nädäli takast. Käve sannan ja elli sõs mi puul iks nätäl aigu.
Hommuku sei kõtu täüs ja läts’ mõtsa. Päiv otsa mi tedä õs näe. Õdaku tull’ süümä ja magamõ.… -
Koolnu hussi lugu
Oll’ üts illus pääväpaistõlinõ ilm ja papa ütel’, et nüüd tulõ haina kodu vedädä. Kõik pidimi platsin olõma. Ma, unupoig, mamma ja… -
Parm tsuskas: tütärlatsiõdak
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Kats süküst
Ma kuuli raadiost, et lehekuu viimäne päiv oll’ ka keväjä viimäne päiv. Jo tuu kõnõlõja mõtõl’, et õkva juunikuuga nakkas suvi pääle. A periselt sai kevväi külh otsa, a edesi nakas’ süküs. Vai kuimuudu kutsu säänest aigu, ku ilm lätt egä pääväga õnnõ külmembäs? Kõik, mis… -
Tossu Tilda pajatus
Uudismaa jäi üles kündmädä
Piimäkuu alostusõn nakkas koolõn pääle eksämiaig. Nii oll’ vanastõ kah ja kõgõ edimädses pidi koolilõpõtaja kirändi kirotama. Seo luu kõnõl’ mullõ sõbranna, kiä opsõ umal aol üten Võromaa maakeskkoolin.
Kirändi kirotamisõ pääväl haardsõ tä üten raamadu, Šolohhovi «Ülesküntud uudismaa». Tuu perrä tull’ pia kõgõ mõni… -
Šašlõkk läts’ kallis masma
Seo lugu juhtu 20. aastasaa keskeh üte ehitüse-asotusõ remondibrigaadi miihiga. Nime omma vällä mõtõldu.
Uma tüümehetii algusõh tüüti ma tehasõh.… -
Parm tsuskas: latsikaitsmisõ päiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Ull’usõ mass
Ma kuuli raadiost, et liiklusavariih sai vika toukõratta ütehsõitja. Tuu sõiduriist om nii väiku. Kuimuudu sinnä viil mito inemist pääle mahus? A ku säändsit õnnõtuisi om kõrrast inämb, sõs olõs vaia toukõratas kah massu ala panda. Ku tahat ull’uisi tetä, sõs massat.
Automassu suurust piässi kah… -
Tossu Tilda pajatus
Piim külmäkapin
Tuu aig ei olõki väega kavvõl, ku inemise umma söögikraami sahvrin vai keldrin hoitsõva ja külmäkappi egän Võromaa elämisen es olõ. Lajan ilman olli külmäkapi olõman külh, a Võromaal olli nä pikkä aigu defitsiit ja kooperatiiv es tiiä kah, kost külmäkappõ saia.
Seo pajatus om kül illatsõmbast… -
Kõgõ suurõmb latsõpõlvõ lein
Pääle tõsõ klassi lõpõtamist lätsi õkvalt koolist, kitüssega tunnistus peon, tädi Alma poolõ suvõs karja.
Kar’alatsõ elo es olõ suurõmb asi. Hummoku varra aeti üles. Mõnikõrd oll’ hall vai kastõ maan ja pall’a varba külmehtivä. Kas sattõ vihma vai sis olle keskpäävä kuum ja pall’o… -
Kavaleri püüdmine
1941. aastagal kaibõti sõa ettevalmistusõs kaitsõkraavõ Rammuka mõtsuh ja viil muialgi. Pääle sõaväeläisi ollõv kaibmah nuu mehe, kiä tervüseviä peräst olli vällä… -
Parm tsuskas: banaanitähistü
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Mine mõtsa!
Ma kuuli raadiost, et seo aasta pandas riigimõtsa kasuma katskümend neli miljonit puud. Külmä keväjä peräst jääs mõtsaistutamisõs paar nädälit veidemb aigu. Mito kõrda om hõigatu, et inemiisi appi kutsu nuuri puukõisi kükkämä.
Seo nätälgi omma suurõ mõtsakükkämistalgo. Looda, et kõik nuu mõtsamajandamisõ vastadsõ kah läävä… -
Tossu Tilda pajatus
Hää hõnguga kraam
Ku mi sõsaraga väiku latsõ ollimi, kõnõl’ esä meile umast nuurusõaost. Tä elli perrega Kasaritsan Kööri talon ja tedä kutsuti Kööri Ruudis.
Võro liinan oll’ laat. Sinnä läts’ pall’o rahvast, Kasaritsa poisi kah uma kambaga. Kül oll’ laadu pääl kõkkõ värki: koomuskitegijit, lõõtsmoonigumängjit, kaartõ päält kaejit.… -
Kiitsemi supi kokku
Midä latsõpõlv kavvõmbalõ jääs, toda armsambas lätt. Ja mi armsa väiku Kaika kuul tulõ õks miilde.
Mi kandist käve tuul aol uma 14–15 last Kaikamäel koolin. Minnen oll’ koolitii lühemb, väiku jalgrada vei õkva üle hainamaa.
Tagasi tullimi harilikult Haapsaarõ kaudu. Tii oll’ pikemb, a tuu iist oll’…