Perämine külg

  • Keväjäpido välähpuul koolisainu

    Keväjäpido välähpuul koolisainu

    1964. aastal opsõ ma parhillatsõs aos kinni pantuh Kolepi koolih. Et keväjä panti koolimajja liinalatsi laagri, tull’ pido…
  • Parm tsuskas: põlinõ rahvas

    Parm tsuskas: põlinõ rahvas

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Abi, elo ja hoitminõ
     
    Ma kuuli raadiost, et keriguesäle ei miildü, ku kõik inemise saava abiello astu. Ma saa-i arvo, kuimuudu tuu abielo kerkuhe putus, ku laulata ei taha. Päälegi omma meil riik ja kerk ütstõõsõst eräle. Ku kerigupapp taht ummi mõttit vällä üldä, sõs lasku kävvü. A…
  • Tossu Tilda pajatus

    Parteikõrd
     
    Vinne aol taheti iks, et rohkõmb inemiisi parteilaisis naanu. Kõgõ inämb meelütedi noid, kel korõmb palk, selle et parteimassu tull’ massa palga perrä. Meelütämises kõnõldi, et parteilasõ võiva saia auto ostmisõ lua vai et nä pandas kortõri järekõrda. Tuuga lasksõ nii mõnigi hinnäst är meelütä ja astõ…
  • Lossi löüdmise lugu

    Lossi löüdmise lugu

    Seo lugu võissi olla nii lihtsä, ku üte peris hindä kodo löüdmine olla saa. Egä inemine sünnüs kohegi ja ütel aol…
  • Parm tsuskas: orrav inne ja peräst

    Parm tsuskas: orrav inne ja peräst

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Hädä kunstmõistusõ peräst
     
    Ma kuuli raadiost, et inemise piä-i inämb esi midägi tegemä. Esieränis nuu, kiä tüütäse puutriga. Tulõ õnnõ käsk kätte anda ja kunstmõistus tege kõik otsusõ, mis vaia. Hädä om õnnõ tuust, et kunstmõistus opp kipõstõ külh, a tä ei saa arvo, mis om õigõ vai…
  • Tossu Tilda pajatus

    Kavval hernes
     
    Seo lugu juhtu 1960. aastil. Rajoonilehe toimõndus võtt’ suvõs iks mõnõ tudõngi appi, selle et puhkuisi aol oll’ lehetegijit puudus. Praktikalõ võeti filoloogiatudõngi, kiä olli liinatütrigu ja es tiiä maaelost suurt midägi.
    Nii saadõti üts tütärlats Haanilõ Munamäe sovhoosi, et kaia, kuis põllutüü lätt. Parajalõ käve kampaania,…
  • Ülearvolinõ rõõm või kipõstõ kaoda

    Vanastõ, ku buss käve paar kõrda nädälin, oll’ suur rõõm, ku imä minno kohegi üten võtsõ. A tollõ suurõ rõõmuga oll’ egä kõrd esimuudu lugu kah.
    Mõnikõrd ütel’ imä jo eelmine päiv, et hummoku om sõit. Sis olli nii herevil, et õdagu es…
  • Puutelgiga vankri laul

    Vanastõ es olõ eesti talopoja riil ja vankril küleh ravvaraasagi. Kõik oll’ puust, kõik tuudi mõtsast. Vankri tele tetti pihlapuust, tuu oll’ kõva ja nilbõ puu.
    Tuugiperäst pidi puust telgi puust rummõ seeh määrmä. Vanastõ olõ-s vankrimääri ega tavotti, oll’ õnnõ rasva. A tuud es jakku perrele…
  • Kae, kos ahv!

    Kae, kos ahv!

    Vaihõpääl om põnnõv kotust är rännü pääl kävvü. Jalg om jälgi jätnu Ameeriga ja Aasia, Euruupa ni Aafriga maisõmaa pääle. Reisu pääl õks…
  • Parm tsuskas: Tammula vanakõnõ

    Parm tsuskas: Tammula vanakõnõ

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Salahanõ väetüsemuld
     
    Ma kuuli raadiost, et jälki tulõ valli. Seokõrd piät valima, kas täütä säädüisi vai naada kur’ategijäs. Targa liinainemise omma vällä mõtõlnu, kuimuudu söögitsolki ja muud asku eräle hoita. Tuu tähendäs, et nüüd piät liinainemisel ka köögih tsolgipang olõma, nigu maal kõik aig om olnu. Liinainemiisiga om…
  • Tossu Tilda pajatus

    Sannakoolitus
     
    Tuust om kõva viistõist aastat müüdä lännü, ku mi kävemi Kasaritsan tsõdsõpoja juubõlil. Võrol oll’ õkva tettü määnestki sannakoolitust ja tuud arotõdi sünnüpäävälavvan kah. Kiäki muidoki noid Võro loengit kullõlnu es olõ, a sanna kotsilõ oll’ kõigil midägi üteldä. Ja muidoki oll’ sääl sann kah kütte pantu.
    Nii…
  • Mustkunstnik

    Elli ütskõrd poiskõnõ, kiä tahtsõ mustkunstnikus saia. Ku tä suurõs kasvi, tull’ täl mustkunst joba väega häste vällä ja tä naas’ mustkunstietendüisi tegemä.
    Inne edimäst etendüst oll’ poiskõnõ murrõn, kas tä iks saa jänese mütsüst vällä tõmbamisõ trikiga toimõ. Etendüs jo nakas’ pääle ja tä otsust’, et jätt jänesetriki…
  • Midä tähendäs üts pini

    Midä tähendäs üts pini

    Seo ao inemiisil om nii kipõ, et näil ei olõ aigu õigõlõ mõtõldagi. Ja vahepääl jääse mõnõki as’a tähele panmada…
  • Parm tsuskas: hää tüü!

    Parm tsuskas: hää tüü!

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Kost sahvt kumpvegi sisse sai?
     
    Ma kuuli raadiost, et valimisõ saa es viil kõrraga läbi. Om inemiisi, kiä olõ-i uma silmäga nännü, kuimuudu nuu valijidõ helü internetitraatõ pite juuskva ja õigõ kotussõ üles leüdvä.
    Ega ma esi kah siin eloh kõikist asjost arvo ei saa. Jo latsõpõlvõh oll’…
  • Tossu Tilda pajatus

    Maanuuri suusanaiskunna võit
     
    Taa om lugu aost, ku Võromaal olli väega ilosa talvõ ja lummõ oll’ kõvastõ. Sis oll’ mi kandin avvo seen suusataminõ. Meil oll’ kõva naiskund, kon naisi Vahtsõliinast ja Võrolt ja vast muialtki. Võromaa maanuuri naiskunnal oll’ üleliidulidsõn arvõstusõn häste lännü ja Eestin olti maanuuri…
  • Varakeväjäne tsukõlus

    Mu koolinkäümine algu aastal 1947 Saru säitsmeklassilidsen koolin, mille lõpõti 1954. aastal. Tuul aol olli maal viil alalõ talukotusõ, kon egänüten kasvi pall’u latsi. Kuuli minek ja säält tulõk oll’ õks hulganisti, nii suurõ ku väiku läbisegi.
    Ku Katrikõõvistu kotsil vannu pähniga tii lõppi ja hobõsõtii…
  • Kotus, kon olla, ei olõ viil kodo

    Kotus, kon olla, ei olõ viil kodo

    Hiina vanasõna ütles, et raha iist saa osta huunõ, a mitte kodo. Seo ütlemine om armuldamal moodul õigõ. Mino…
  • Parm tsuskas: keväjätõbi

    Parm tsuskas: keväjätõbi

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Murrõ ravvaga
     
    Ma kuuli raadiost, et joba tõist aastat või mõni tonn vannarauda inemise tüllü aia. Esieränis sis, ku tuust ravvast om idapuul piiri sõamassin valmis tettü.
    Ku suvõl es miildü osalõ inemiisist, et tank är viiäs ja muusõummi käkitäs, sõs parhilla om vastakarva tuu, et tanki rahvalõ näüdätä…
  • Tossu Tilda pajatus

    Letialodsõ kaubandusõ kontroll
     
    Eesti Vabariigi sünnüpäävä puhul jaeti silmäpaistvilõ tegeläisile avvohindu: ordeniid ja medäliid. Tuu tõi mullõ miilde üte luu kavvõst Vinne aost.
    Sis oll’ kah uma avvotasodõ andmisõ kõrd. Tunnustuisi jaeti hulga, egä ammõtkund tahtsõ iks ummi inemiisi tennädä. Päämidselt anti paprõst avvo- ja tenokirju. Mõnikõrd pidi inemise…
UMA Leht