Perämine külg
-
Parm tsuskas: märdisant
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Võro keeleh om väke
Ma kuuli raadiost, et võrõ kiil om joba nimmat maailma kiili sekkä. Tuud teno inemiisile, kiä es anna perrä ja nõvvi umma.
Võro keeleh om väke, a vägi om ka noidõ inemiisi siih, kiä uskva, et uma kiil avitas paigapäälist hindätiidmist hoita. Selle olõ-i imehtä,… -
Tossu Tilda pajatus
Ärtsurgit oktoobripühä
Päält sõta oll’ aig, ku märdikuu alostusõn pidi tähüstämä suurõ sotsialistligu oktoobrirevolutsiooni aastapäivä, midä kutsuti oktoobripühäs. Üten maakotussõn peeti aktus är ja arvati, et tuuga omgi tähtsä päiv tähüstet. A noorõ es lepü tuuga, nimä tahtsõ tandsi kah.
Kipõstõ kõrraldõdi pillimiis ja minti ütte küläküünü tandsupidolõ. Akordionimängjä… -
Kammitsõidõn kikas
«Kurgi -ja porknapindre kõik segi lahudu, kapstaloomakõsõ üles kistu, herneteräkese, miä ääsä õdagu mulla sisse sai tsusatus, omma timä, kuradi kikka puult üles korjadu. . . .»
Pernaanõ hõõrd põllõ all rusikid. «Võtkõga medägi ette ta kikkaga, taa künd varsti terve aiamaa üles!»
Peremiis vahis ringi, silmäs sis sanna otsa pääl… -
Lähä tõistõ liivakasti mängmä!
Tüüti sohvri ja kuurma pääle- ja maahapandjana. Olli joba paar päivä tüül jovvõdu ja kehvä olõmisõgõ, ku otsusti… -
AI, määne pilt
Valimisõ omma sälä takan ja volikogost vällä jäänü kandidaadi juuskva egä rojo umma kodo! Seokõrd om nal’apilt joonistõt kunstmudsu AI abiga. -
Muda Mari pajatus
Aig talvõ tulõkis
Ku ma lats olli, olli meil sügüse karohkavõtmisõ talgu. Talgilõ tull’ tsipa kavvõmbast üts esimuudu Manni kah uma tütre Maiega. Maie oll’ Ma kuuli raadiost, et seo nädälivaihõ käänämi kellä jälki üte tunni jao taadõpoolõ. Tuud piät tegemä külh vanõmba inemise. Nuuril inämb säändsit tseieritega… -
Tossu Tilda pajatus
Hää kellätundja
Ku ma lats olli, olli meil sügüse karohkavõtmisõ talgu. Talgilõ tull’ tsipa kavvõmbast üts esimuudu Manni kah uma tütre Maiega. Maie oll’ tütrigulats ja nä es olõ sääl kandin põlidsõ, olli nigu var’upaika otsman vai nii. Manni es olõ määnegi tüüinemine kah, tä tahtsõ tüü man… -
Kius tüü man
Olli nuur 18aastanõ abielonaanõ, tüüti telegraafih. Mu tüü oll’ viiä vastavõedu kirä postiosakunda, koh tüüt’ mu miis kah.
Sääl osakunnah olli kolm igäväst väntä naistõrahvast. Ku nä kuuli, et ma tulõ, touksiva mu mehe sortmisõlavva pääle pikäle ja naksiva täl pükse maaha tõmbama. Miis rüükse, et jätke perrä, mul… -
Inemise- ja tõpratohtrõ
Mu miis om tõpratohtrõ. A ma tüüti pundin, kon olli õnnõ naasõ.
Üts tüüseldsiline oll’ kipõstõ abielonaasõs saanu. Tuu käve nii, et üts kirurg oll’ saanu Mehhikolõ tüüle, a nõudminõ oll’, et tä ei tohe vallalinõ olla. Kutsõ sis kirurg ütsigu ilosa ravialodsõ trehvämä ja tegi… -
Kunsti pututus
Olõ kasunu ja koolin käünü Võromaa alõvikun. Koolin tetti muusikat, koorilaul oll’ avvo seen. Kunstiga oll’ köüdüssit veidemb, õnnõ mõnõ ütsigu ettenättü tsehkendämise… -
Parm tsuskas: uhkõ rõiva sälgä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Valimi esi!
Ma kuuli raadiost, et kõik inemise tahaki ei valima minnä. Näil ollõv poliitikast viländ. Vet ma olõ kah nännü nall’u, et poliitikil olõ-i ei süänd ei munnõ ja näil võit pää ja perse är vaihta, ilma et midägi arvu saia olõs.
A poliitik om kah kunagi inemine… -
Tossu Tilda pajatus
Kirsikivi
Väikuliina tütrik viidi suvõl maalõ imä sõbranna poolõ. Sõbrannal oll’ kah väiku poig, kellega tütrik sai mängi. Inne minekit karist’ imä tütärd, et kaegu ette, maal om egäsugumaidsi ohtõ, sääl ei või väega julgõlõ toimõnda. Ja oll’gi: nigu lehmä laudast vällä lasti, läts’ tütrigul süä nii kur’as,… -
– Mis sa naid korssit, neo ajava ullis ja löövä kõtu vallalõ? – A naa omma nii ilusa, verevä ja täppe täüs. Kruusi Jussi pilt, Reinerti Elmo tekstSeenepruuvja
Mu vanaesä oll’ pall’u aastit Tsiberi vangilaagriin. Kõtt oll’ kõik aig tühi ja tä käve kõgõ mõtsu piten, et siini kor’ata. Külä päält… -
Püssäkuuli
Seo lugu om elost hindäst. Kõik jant trehväs’ veidü nall’akalõ, periselt om asi nall’ast kavvõl.
Pildikastist hõigati vällä, et kõik inemise saava vabatahtligult… -
Parm tsuskas: mihklipäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Elorikkus
Ma kuuli raadiost, et mi kandih om nättü hoobis tõõsõlt puult maakerrä peri eläjät. Tuu om sääne kassi muudu elläi, nurru lüü sammamuudu, õnnõ om kats miitret pikk.
Vaiõldas külh, kas tuu kõrras nätt elläi oll’ iks puuma vai innembä mi ummi mõtsu ilvessusi. A vaihõpääl om iks… -
Tossu Tilda pajatus
Jänessekasvataja
1950. aastil läts’ vallalõ kampaania, et kooli nakkasõ kasvatama kodojänessit. Suu kooli direktri Üksiku Paul oll’ maamiis ja tä läts’ häämeelega kõgõga üten, miä maatüüd putut’. Nii tuudigi jänessepuuri kooli mano. Kats tütrikku paki hinnäst tallitama. A õigõ pia tull’ vällä, et nä olli liinatütrigu, es tiiä… -
Vikurvänt Ants
Ants oll’ taksojuht. Ku tull’ mar’an käümise aig, oll’ Ants uma autoga platsin ja uutsõ suu päält tulõjit. Mutikõsõ tulli ja Ants paksõ hinnäst appi näid kodo viimä. Mutikõsõ vehksevä kässiga, et olõ-i takso jaos rahha. Ants trüüste: «Anna peotäüs marju ja saat kodo.» Nii jakku Antsul… -
Viiking Põh’a-Eestist
Vigurit om egäsugutsit. Tuuperäst mõtli säändside inemiisi pääle, kink viguri omma õnnõ timäle hindäle nal’alidsõ. Nii naksi mu pääh kujju võtma… -
Parm tsuskas: puuma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Vikost tulõ oppi
Ma kuuli raadiost, et kõik inemise omma targa. Mõnõ ette, a mõnõ takkaperrä. Joba vanastõ kõnõldi nal’aluku talomehest, kiä pallõl’ koolioppajat: «Pai oppajaherrä, oppa mu poig ette nii targas, nigu mu naanõ takkaperrä om!»
Umõhtõgi ei olõ kõik takkaperrä oppust võtnu. Ku pall’o kiroti oppaja ja… -
Tossu Tilda pajatus
Televisioon jäi ildast
Vinne aol tetti egä suvõ lõpun rajoonilehti aokiränige kokkotulõkit. Tuu sündü maal mõnõn sovhoosin vai kolhoosin ja inne, ku pidos läts’, käüti põllutüün kah abis: kas sis kardohka- vai kapstapõllu pääl, tüüd maal jakku. Mi kandin peeti säändsit kokkotulõkit Haanin. Kokkotulõgi olli vaeldusõs rassõlõ aokiränigutüüle,…