Perämine külg
-
Ukralitegemine
Egän külän ja egän talon ommava eriperätse sõna vai ütlemise. Mino vanaimä tarvit’ säänest ütlemist nigu «ukralit tegemä». Kost tuu olle tulnu, ei… -
Parm tsuskas: süküs om käen
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Võtami voolu är
Ma kuuli raadiost, et vaesidõ käest tulõ elektri är võtta. Tuu ütlejä om arvada kül esi kah vaenõ, selle et vingoviiuli saatõhe helistä-i rikka. Rikas eläs umah mullih ja täl tulõ-i miildegi vaesidõ pääle mõtõlda, a vaenõ lugõ pikä mokaga iks tõisi rahha.
Ma tiiä-i, ku… -
Tossu Tilda pajatus
Inne valimiisi
Inne valimiisi säetas liina üles reklaamõ, päämidselt kandidaatõ näopiltega. Vahtsõ Eesti riigi algusõn es tiiä inemise väläreklaamist midägi. Vinne aol oll’ kõik hulga lihtsämb. Leht ilmut’ tiidmises su piirkunnan üteainuma kandidaadi ja kotost astõ läbi agitaator, kes karist’, et sa iks valima lääsi. Valimisaktiivsus oll’ kõgõ… -
Kuis ma rahvakontrolli mängse
Ku taad sotsialismi ehitedi, olli egäleütele määrätü ka ütiskundligu tegemise. Kes sa ollit ja kos sa tüütit, oll’ kah tähtsä.
Ma olli kooli nimekirän kultuuritüü edendäjä. Tull’ raamatit müvvä, eläjit ja aiamaid lukõ ja ma olli ka külänõvvukokku valitu. Iks hää elo iist saismisõ nimel:… -
Nõia agent
Lännü sis sannanaanõ ja võtnu pall’u kanamunnõ üten. Lännü ja lännü ja nakanu mõtlõma, et vai jummal, vast ei saaki api ja muna tulõ är anda niisama. Lännü sis puhmõ vaihõlõ ja pandnu poolõ muna sinnä, et tagasi minnen vii kodu tagasi. . . .
Uutnu jutulõsaamist ja tuu, kes innembä oll’… -
Talo vaim
Olliva sügüsedse pümme muadsõ ao. Õdagu olliva pikä. Viideti aigu tattnõna valgusõh. Imä kedras’, esä kudi korvõ vai tekk’ luudõ.
Meile, latsilõ, nä kõnõli egäsugutsit… -
Parm tsuskas: rattatii
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Pensionieelikide raha kasuminõ
Ma kuuli raadiost, et osa eestläisi täütse kõvastõ riigi ja panku tengelpunga. Siiämaani mõtli, et rahvas tahtsõ selle pensionirahha är vällä võtta, et täl om viländ panku nuumamisõst.
A nüüd anniva mõnõ kipõstõ tuusama raha panku kätte tagasi. Tõõsõ veivä uma raha kaupmiihi kätte. Ja… -
Tossu Tilda pajatus
Suur aovahe
Kats suvvõ tagasi oll’ Pärnun EPA, parhilladsõ maaülikooli kursusõseldsiliidsi kokkutulõk. Sinnä tulti egäst Eestimaa nukast. Üts kursaveli kogoni Ameerikast. Tä oll’ sääl osalinõ suurõn kinnisvaraärin.
Pido peeti kursasõsara kodomajutusõn. Ja pido oll’ äge. Süüdi ja juudi, lüüdi tandsu. Magama saadi pääle kesküüd. A hummogu olli kõik vahtsõst… -
Kõgõst jääs perrä mälehtüs
Oll’ 1961. aasta rehekuu neläs päiv. Ma olli saanu nätäl tagasi 20aastadsõs ja alustanu tuu süküs pääle keskkooli lõpõtamist… -
Parm tsuskas: vallavanõmba postitands
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Aigu om
Ma kuuli raadiost, et lätläse ja leeduka arvasõ eestläisist, et mi olõmi väiga aigladsõ. Aiglanõ om nii mõtlõminõ ku süämetunnistus. No tuud oll’ nätä ka viimädse presidendivalimisõ aigu. Kuikimuudu es nakka asi käümä, peräkõrd iks leüti kandidaat üles. Ku poliitigu ütli, et andva presidendile uma helü… -
Tossu Tilda pajatus
Talvõkardoka koguminõ
Sügüse tullõn naas’ liinainemiisi vaivama küsümüs, kost saia hääd talvõkardokat. Vinne aol käve asi laabsambalõ. Kolhoosi ja sovhoosi kuuludi lehen vai tull’ hindäl mõnõ majandiga kokku leppü. Asi käve põhimõttõl «sullõ-mullõ». Saak sai kolhoosil vai sovhoosil üles võetus ja võtja vei kodo kotitävve kardokat. Sehvest –… -
Laatjapoissõ «kuiv» tüünätäl
Olli Koondisõ Auto Võro majandi Antsla brigaadin sohvri. Vedäsimi Antslast ja Võrost egäsugust tavaari puutõ pite lakja ja tüüpäävä lõpus sõidimi taarakuurmagõ Antsla taaralattu.
Antsla tarvitajidõ ütistü puult saimi päälelaatja, kes tüksevä hinnäst tüü aigu mõnikõrd hunni juuma. Sõs oll’ näidega igäväne hädä kuurma… -
Appi, upumi!
Ku ma keskkoolin käve, ollimi egä aasta terve süküskuu koloosin tüül. Tuu oll’ hää algus kipõlõ opmisaolõ. Oll’ külh rassõ tüü põllu pääl,… -
Parm tsuskas: koodilõikus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Keelüaig
Ma kuuli raadiost, et Türkmenistanimaal kiildse valitsus koroonaviirusõ är. Tuu om kül hää plaan. Mille mi valitsus olõ-i säändse as’a pääle tulnu? Tuu asõmõl keeletäs är suurõ pido.
Meil piässi är kiildmä ka seenehkäümise. Vihmadsõ ilma omma toonu seeneviirusõ. Kõik inemise, kiä veidüki liiku jõudva, omma seenetõvõ külge… -
Tossu Tilda pajatus
Sugulaisi asi!
Nuuri kokkõ koolitõdi pääliinan, a tüüle tulli nä iks kodupaika. Niimuudu jõudsõ katsakümnendil aastil tagasi üts Võru tütrik. Umma tüüellu alust’ tä Rannatarõn. Tamula viirde ehitet söögikotus oll’ tunnõt hüvvi ruugõ ja kõrraligu teenindüse perrä. Rannatarrõ juhtsõ kimmä käega meistrikokk, kes oll’ umal aol kah edimält… -
Koroona ja hammas
Mul oll’ järekõrd hambatohtri mano 25. urbõkuul 2020. A 12. urbõkuul kuulutõdi Eestih vällä eriolokõrd koroona peräst. Tohtri as’aajaja and’ telefoniga teedä, et ambulantsi ussõ omma kinni ja vastavõtt om üles üteld.
Mu hammas halut’ kõvastõ ja ai halu ka päähä ja kaala. Kannadi, kannadi, võtsõ valurohto ja… -
Tsähvähüs
Inemise mudsu om jo niimuudu luudu, et armõdu pall’o elon juhtunu asjo häös unõruhe. A tõõnõkõrd kavvõ ao perrä käü nigu plõksahus, ni… -
Parm tsuskas: QR-kuud
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Näoga vai säläga
Ma kuuli raadiost, et õigõ Eesti president piässi olõma kõgõ näoga rahva poolõ. Ma saa arvo, et tuuga tahetas üteldä, et president mõtlõs inemiisiga üttemuudu. No ku ma mõtlõ peris elo pääle, sõs näoga vastamiisi saisva hariligult vainlasõ. Vai vähämbält vastadsõ. Nigu mi vehklejä Tokyoh… -
Tossu Tilda pajatus
Kats pruuti, ütsainus peigmiis
Vinne aol oll’ Võrol Roopa uulitsan ravvatöie tüükoda. Sääl oll’ üten tõisi miihiga ammõtin poissmiis, kinkal oll’ kats pruuti. Nii üts ku tõõnõ pidi hinnäst tuus õigõs. Tüüpäävä lõpun tulli mõlõmba umalõ peigmehele vasta. Ku nä ütel aol trehvsi tulõma, läts’ egä kõrd lüümises.…