Perämine külg
-
Muda Mari pajatus
Nõgõssõ vai maas’ka
Ma kuuli raadiost, et põllumiihile tahetas tetä säänestsamma tüükõrraldust ku poliitikilõ. Kavva nuu maainemise or’apidäjit mängvä ja tüüliidsi pikki tüüpäivi tegemä sundva. Aig om edesi lännü ja maainemiisi tulõ ka õigõhe elämä opada.
Kaegõ, kuis pääliinah tüüd tetäs. Ei määnestki vaiva. Suurõmba jao saat puutri takah… -
Tossu Tilda pajatus
Tüüd massa-i kodo üten võtta
Kuvvõkümnendide algusõn saadimi aolehetoimõndusõst rahvakohtu kaasistjas korrektori – ekäpiten ontligu, ausa ja õiglasõ naistõrahva. Ku tä kohtumajast pääle edimäst istmist tüü man tagasi oll’, tundsõmi huvvi, midä arotõdi.
«Üts miis tahtsõ tüüd kodo üten võtta,» ütel’ värski kaasistja. Mi imestünü nägosit kaiõn selet’ tä,… -
Lehmäkuuk ja näts
Ku mu imä ja timä sõsar ja veli olliva viil väiku, olliva nä latsin suvõaigu tihtsäle vanaimä ja vanaesä man maal. Üten veidü suurõmbidõ tädilatsiga. Nigu iks tuudaigu taloh eleti, oll’ ka sääl pall’o eläjit: lehmä, lamba, tsia, hulk kanno, pini ja kassi. Latsil tull’ vanavanõmbit iks… -
Kikkaga jalaga Sännäle
Meil oll’ kats tiukrikikast. Nuu es saa hindä vahel läbi ja kakliva kõik aig. Ütskõrd juhtu mi poolõ küllä tulõma tsõdsõ Uibu Elvi Sännäst. Ku tä muru pääle sai, kikka õkva kakliva.
Elvi tull’ küüki ja ütel’ imäle, et kikka kaklõsõ välän. Imä ütel’, et… -
Lugu ummamuudu lapjust
Ütel suvõl joba aastid tagasi kävemi mehega Soomõmaal sõbrul külän. Meid hoiti sääl nädälipäävä ja sõidutõdi ütest kotsast tõistõ, üts õks… -
Parm tsuskas: supõrluks
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Krokotille hiidütämine
Latsõlats, kes oll’ suvõvaheaos maalõ viid, kai, kuis vanaesä pääle hummogusüüki sõrmiga lavva vasta trummõld’.
«Mille sa sõrmiga trummõldat?» küsse latsõlats.
«Ma hiidütä niimuudu krokotille kavvõmbalõ,» selet’ vanaesä vasta.
«Krokotille?! Nuu eläse jo mitmõ tuhandõ kilomiitre takan,» es jää latsõlats uskma.
«No kae sis, ku häste mõos,» jäi vanaesä hindä jutu… -
Muda Mari pajatus
Säädüs ulli ei paranda
Ma kuuli raadiost, et hainakuust muudõtas relvasäädüst nii, et kõik inemise, kiä püssä võiva kotoh hoita, piät tuust laskõ kah mõistma. Tohe ei nii, et kärbik sais kalidori nukah õnnõ hirmutamisõs. Et ku püssä kätte võtat, sõs pauguta-i niisama, a piät kimmähe pihta… -
Tossu Tilda pajatus
Tsõõrivabrik
Vanavanõmba sõidi Võromaalt Tartomaalõ latsõlatsi hoitma. Nigu iks sis, ku nooril oll’ api vaia. Kõgõ väikumba, aastadsõ Jakobi võtsõ vanaimä uma hoolõ ala. Kattõ suurõmbat, viieaastast Oskarit ja kolmõaastast Ottot, naas’ kammandama vanaesä.
«Teemi tsõõrivabrigu!» kutsõ vanaesä poiskõisi. Puutüüpink oll’ poja majapidämisen olõman. A kõgõpäält tull’ vabrikun ammõdi… -
Õdagunõ taksosõit
Tervüs naas’ logisõma ja naksi suurõ hädäga arstõ vaihõl juuskma. Üts rassõ põlvõsüst sai tettüs, ku kell oll’ pääle 9 õdagu. Tartun. Oll’ kõnõld latsõpõlvõsõbranjega kokku, et lää tä poolõ. Tä selet’, et sääl Vaksali uulitsan omma takso rian. No es olõ!
Õnnõs olli ma pandnu märkmikku… -
Ei tunnõ
Inemiisil om egäsugutsid nimmi. Kül om ristinimmi ku ka perrenimmi säärtsid ja märtsid. Perämädsel aol pandas viil latsilõ mito nimme ja mõtlõt, kuis lats külh säändse nimega toimõ tulõ. Mõnõ latsõ vahetasõ suurõst saiõh esi uma nime är. Mul ütele tutvalõ tütärlatsõlõ es miildü Mischel, tä võtsõ hindäle vahtsõst… -
Muhu-lugu
Mi pere eläs külh Valga maakunnan, a sõski Vanal Võrumaal, õdagu puul veeren, Lepä külan Laasmäe talun.
Seo lugu juhtu mu poja Carloga 1999.… -
Parm tsuskas: hääd jaanipäivä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Om nii va?
Ma kuuli raadiost, et ku kirä pääle kallimba margi pant, sõs lätt kiri kipõmbahe peräle. A kost tuu Omniva tiid, et ma uma külä poodisaina pääle postkasti tuu kallimba kirä panni? Kas nä käävä sõs egä päiv kaemah ja võtva är õnnõ nuu kallimba kirä… -
Tossu Tilda pajatus
Mille Haanin hernest es saa külbä
Õndsa Hruštšovi vai lihtsäle Nikita valitsõmisõ aol ai üts kampaania tõist takan. Iks tuuperäst, et Ameerikast ette jõuda. Kõgõpäält mais, sis hernes ja uba, tsukrupiit kah. . . . Täämbä tiiämi, mis tuust kõgõst vällä tull’. A partei käsk tull’ täütä. Kontrolli korgist kommisjoonõst nika… -
Hääd und, võro luulõ klassik!
KAALEPI AIN
(4.06.1926 – 9.06.2020)
om üts mu suur noorõiä oppaja ja mul om süäme pääl ütte-tõist, midä tälle perrä… -
Ütsainus normaalnõ eestläne
Mullõ miildüs mõnikõrd aastan üle piiri kaia ja esiki minnä, selle et kotun mul aigu mol’uta ei olõ vai… -
Parm tsuskas: hää maasigaaasta
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Võlss kiränigu mälehtüsmärk
Brežnev jalotas saatjidõga Moskva liina pite. Tii pääle jääs üts monument. Saatja seletäse, et seo om mälehtüsmärk kiränik Gorkilõ.
«Ah jah, tuu om tuu kiränik, kiä kirot’ jutu «Mumuu»,» rõõmustas Brežnev.
«Ei, «Mumuu» kirot’ hoobis Turgenev,» parandasõ saatja.
«Imelik,» jääs Brežnev märgotama. ««Mumuu» kirot’ Turgenev, a monument panti Gorkilõ!» -
Muda Mari pajatus
Kats pluss kats ja igäväne hädä
Ma kuuli raadiost, et perämäne ots umast elost tulõgi taa viirusõga üteh ellä. Tuu tähendäs, et sääne hädäolokõrd jääs tiidmädä aos püsümä.
Hädäga piät kõgõ mõnõ sugulasõ ligi hoitma, et saassi uulidsa pääl katõkaupa ümbre kävvü. Ja tõisist inemiisist piät eloaig kavvõ kaariga… -
Tossu Tilda pajatus
Veidünõudja võrokõsõ
Poig tull’ pääle eriolokõrra lõppu maalõ vanõmbilõ küllä.
«Kuis eletü om?» tundsõ tä huvvi.
«Mis tan iks. Püssemi koton, nigu käsk oll’,» sellet’ imä.
«Ti jo Vinne-aigsõ inemise, sis kõik es päseki vällämaalõ. Parhilla omma vällämaa Vinnemaa ja Läti kah, sääl om nigunii käütü,» arvas’ poig. Ja… -
Autolaahvkah
Minevä aastasaa umbõs kuvvõkümnendil käve Hinolõ viil vannatüüpi autolaahvka, koh luugist kaupa müüdi.
Ümbretsõõri oll’ pall’o küläsid ja nuu olli rahvast täüs. Esiki hulga hobõssit saisi poodi uutmisõ kotusõh.
Kõgõ rohkõmb ostõti laahvkast leibä, õks kats teräkotitäüt (20–30 pätsi) eläjile. Mehe muidogi autu tagaussõst olut. Kõik kaup oll’ tuudaigu karmani… -
Huss-rästiku lugu
Innembi ravitsiva inemise pall’o haigusi ummi rohtõ ja sõnnoga är. Olli säändse hädä nigu kaehtaminõ ja roos, millele es olõki muud rohto.… -
Parm tsuskas: kaonu Covid
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.