Perämine külg
-
Parm tsuskas: pümme liin
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Nõglaravi sällävalu vasta
Periselt sündünü lugu: üts miis oll’ kuuldnu, et sällävalu vasta avitas umbõ häste kadajavihaga vihtminõ.
Tekk’ sis kadajaviha, vihtsõ hinnäst hoolõga sannan ja saigi parõmb. Viha pand’ tä õkva kerese kõrvalõ kuioma.
Järgmädsel puulpääväl kai, et viht om viil kõrralik, ja läts’ jäl vihtma, a vihta… -
Muda Mari pajatus
Võxit om läbi vai?
Ma kuuli raadiost, et nii Võro liin ku terve Võromaa taheti Eesti riigi külest är lõigada. Tuu käve peris kipõstõ: kõgõpäält oll’ liin pümme ja poodi panti kinni, sõs es saa mõskõ ega kusta, pia es saa ka kõlista ja oll’gi Võxit tettü.
Sääl Inglüsmaal… -
Tossu Tilda pajatus
Kuul om ullõ jaos
Küläkoolin es tulõ poiskõnõ kuuli. Ku puuduminõ pikembät aigu kestse, läts’ oppaja koolilatsõlõ kodo.
Poiskõsõlõ oll’ sääl antu umajago tüüd. Maal aja jo üts tüü tõist takan, lõppu ei tulõki.
Oppaja küsümise pääle, mille poiss kuuli ei tulõ, oll’ poisi imäl vastus varnast võtta: «Kuul… -
Kummut, kolmõ poolõga kapp ja Stirlitz
Tutva lugu, et vana tulõva kunagi tsõõriga tagasi ja omma jälki vahtsõ.
Näütüses mullõ es miildü uman latsõpõlvõkotun üts vana kummut, mille täämbä katõ käega tagasi võtassi.
Ku liina kolisi ja tüüle naksi, ostsõ n-ü kolmõ poolõga kapi, mis noil kuvvõkümnendil aastil moodun oll’… -
Santõ vargus
Oll’ märdisandiaig. Päivä tüü man naas’ Alli ajamõ, et läämi Tagulalõ santma. Tä oll’ säält peri ja tundsõ toda rahvast häste.
Õdagu võtsõ Alli… -
Parm tsuskas: uma mekk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Järgmäne minejä
Vanapaar om kotoh. Naanõ tohkõndas köögih ja miis lugõ tarõh lehte.
Miis hõikas naasõlõ: «Lehte om pantu, et naabrinaanõ om är koolnu.»
«Mis täl viga oll’?» küsüs naanõ.
Miis vasta: «Olõ-i pantu.»
Naanõ ohkas: «No sõs olõ ma järgmäne.» -
Muda Mari pajatus
Vilepuhkminõ kaitsõ ala
Ma kuuli raadiost, et võetas vasta puhkpilliorkestridõ kaitsmisõ kõrd. Tuu om õigõ külh. Ma olõ iks nännü, kuimuudu nuu orkestrijuhi vehkvä vihatsõlõ katõ käega pillimiihi iih, vits käeh. Võiolla mõni om eski kässiga külge lännü. Selle om näid iks vaia kaitsa.
A ma sai arvu, et… -
Tossu Tilda pajatus
Bussijutt
Kats mutikõist istva kõrvuisi bussin ja ajava juttu.
Bussi moodor mürises. Ja egas vanal inemisel kõrvakuulminõ olõ-i inämb tuu, mis täl noorõn oll’.
Üts mutikõnõ kitt: «Mul kasvi seo aasta kurgi nii pikäs ja tomadi nii suurõs!» Tä näütäs kässiga kurgi pikkust ja katõs kokkopitsitedü ruskuga tomadi suurust.
«Midä?»… -
Närdsuseto küläh
Seo lugu juhtu umbõs minevä aastasaa kuvvõkümnendil aastil, ku viil närdsoseto vai kausiseto, kuis kiäki kutsõ, ilma piteh hobõsõga rännäs’. Tä kor’as’ närtsõ ja noidõ iist andsõ vasta saviliudõ vai pottõ. Arvada vei sõs närdso Räpinä paprõvabrikohe.
Külli pääle oll’ säädüse puult sõna saadõt, et õga inemine piät… -
Kes andsõ kõrraldusõ?
Oll’ 2015. aasta rehekuu 16. päävä hummok. Tei uma toimõtusõ tarõn är ja lätsi muru pääle puid lahkma ja riita pandma.… -
Parm tsuskas: sõaväkke minek
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Köögitütrigu riiki juhtma
Ma kuuli raadiost, et sada aastat tagasi üles tõmmadu kihotuskirä tulõva jälki muudu. Ku Vinnemaal taheti köögitütrigu riiki ja panku juhtma panda, sõs Eestimaal nakkas mahlakuust tuu aig, ku ärimehe inämb ärri tetä ei tohe.
Rohopuuti võiva edespite pitä õnnõ aptiikri esi. Tuust es saa ma… -
Tossu Tilda pajatus
Elo nigu kino
Ütel ilosal suvõpääväl istsõ ma kohvikruusiga rõdu pääl. Paistu jupp ello, mis oll’ nigu kino.
Vastanmajast om nätä Tsirgutädi, kes puistas aknõlavva pääle terri. Tälle miildüse väiku tsirgu. Kõgõ omma jaol ka nälädse tuvikõsõ. Noid tsirkõ tädi ei kannata. Tä pand tähele, et mõnõ tuvi lösütäse… -
Vinne nimega kuuk
Sõbranna käve rätsepäkooli kokkotulõkil Tal’nan Vinne restoraanin. Läbielämise ei püsü inemise seen, nii tä mullõ tagasitii pääl rongist kõlist’ ja nakas’ noid jagama. Noh et kes ja kuis ja pall’u limbas’. . . .
«A vot tuu süük Vinne restoraanin! Kõgõ inne tuudi puravikkõga supp. No es olõ supi näku.… -
Veriora süküstorm
1961. vai 1962. aastal oll’ Veriora kandin seo ao rängembit sügüsetormõ, kon ma näi tuulõ murrõtuisi jämehit ku piinit puid risti-rästi hektäride viisi. Tuu oll’ vist tromb kuun piksega.
Mu esä oll’ tuul aol maaparandusõn tüül. Tull’ kodo ja ütel’, et läämi toomi 3–4 rummi ärpalanuisi kuusõ… -
Pistä kinni!
Ma elä suurõh kortõrmajah ja naabris om Mamastõ latsiaid. Ütel pääväl tulli uma tutva puult. Latsiaia väretin saisõ latsõkõnõ. Tä uutsõ kodominekit, jäimi… -
Parm tsuskas: lehepuhkmismassin ei jää saisma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Parm tsuskas: lehepuhkmismassin ei jää saisma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Kitet tüüriist
Ostja näge tüüriistapoodin puultutvat müüjät, lätt mano ja ütles, et täl om vaia akutrell osta.
«Võta seo, Makita,» näütäs müüjä üte pääle.
«No ku sa kität, sis ma võta õkva seo,» jääs ostja teenindüsega rahulõ. -
Muda Mari pajatus
Pensionilambidõ lugõminõ
Ma kuuli raadiost, et nuu pensionilamba, midä egäl inemisel ollõv kolm tükkü, lastas nüüd vallalõ. Egä inemine piät uma lamba kohegi är pandma. Ei tiiä, mille nä inne talvõkülmä nuu lamba ilma pääle saatva?
Ma mõtlõ, et mul sais vana laut jo hulk aastit tühält. Eski sitahais… -
Tossu Tilda pajatus
Illos värviline naanõ
Ütel lämmäl suvõlõpu õdagul istsõ miis uma naasõga kodoaian. Naanõ videli sälätoega aiatooli pääl, mehel oll’ istmisõ all jämmest palgist vällä raot pink. Kinä olõminõ oll’. Sääl nä sis aiva juttu ja maidsi veini.
Miis tundsõ, et võisi är tarrõ minnä. Õdak naas’ jahhes kiskma.… -
Sügüsene sünnüpäiv
Olõt nuur vai vana – meil egälütel om sünnüpäiv. Mul om sünnüpäiv näütüses sügüse. Latsõn sai taad päivä oodõtus. Imä küdsi küümnekuklit, mano käve lõhmusõhäitsme tiivesi, mõnikõrd limmunaat kah. Ma arva, et kuklidõ peräst tulliki mullõ küllä tõõsõ latsõ uulidsa päält.
A vanan iän tuu kõik…