Perämine külg
-
Vesipüks
Paarkümmend aastat tagasi, hainakuu lõpuh ollimi imäga uman maakoton Taivaskua Hatiku külän.
Ilma olli umbõ kuuma. Teimi puul päivä tüüd ja sis kaimi, et… -
Parm tsuskas: puhkus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Olkõ valmi, sehvi tulõva!
Ma kuuli raadiost, et põllumiihi elo lätt kerembäs. Vähämbält siih kandih piä-i inämb murõhtama, kost suvõl kipõl tüüaol tüütegijit leüdä. Ku kaabuga ministri taht är keeldä Ukrainast tulõva maaskidõ ja kurkõ korjaja, sõs no tulõvagi appi riigiammõtnigu. Ka seo aasta saat riik uma ammõtnigu… -
Tossu Tilda pajatus
Silmärõõm
Üts õdak võtsõ keskiän pereesä, kinkal latsõ suurõ, jutus uma nuurusõao.
«Mullõ miildü väega Tiina. Ma olli kah joba suur miis ja mõtli Tiina hindäle naasõs võtta,» alost’ pereesä umma juttu. «A sis tull’ üts tõõnõ miis ja võtsõ mu silmärõõmu mu nõna iist är!»
Kõnõlõja ohas’… -
Hädäh nigu Pondso Jakop pääsokõisiga
Niiviisi ütel’ üts mu tutva meesterahvas kõgõ, ku täl mõni tüü es edene.
Ütsäkümnendide aastidõ algul olle tüükotussidõ… -
Parm tsuskas: Laulupidolõ!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Vana mõtsamehe märkraamat
Vana mõtsamiis koolõs är. Kõik tiidvä, et mõtsamehel oll’ üts märkraamat, midä tä eloaig üten kand’ ja vahepääl sinnä sisse kai. Pikä otsmisõ pääle löütäs vihukõnõ üles.
«Oi, no saami teedä hulga vana mõtsamehe tarkuisi,» rõõmustasõ löüdjä. A vihun om kiri õnnõ edimädse lehe pääl ja tuudki… -
Muda Mari pajatus
Läti eri
Ma kuuli raadiost, et ansambli Vanaviisi laul tetäs ümbre. Ku siiäni laulti, et ei saa mi läbi Lätildä, sõs nüüd nakkasõ tuud laulu laulma lätläse: «Ei saa mi ilma Eestildä!»
Ku eestläse kõnõlõsõ lätläisist õnnõ tuud, et näil om üts liisna varbas, sõs lätläisil om mi kottalõ… -
Tossu Tilda pajatus
Pätile päti palk
Tuu oll’ üts viimätsit vinneaigsit üldlaulupitõ. Võro jaamast vei pikk rong kõik pitto sõitja ütitselt Tal’nalõ, perän tõi kodo tagasi kah.
Inne ku rong pääliinast jäl liikma naas’, trügisi koolitütrigõ vagonihe üts nuurmiis. Näost oll’ nätä, et ausa mõttõ täl joht es olõ. Vahtsõ himolidsõlt ümbre,… -
Latsõsuu ei võlsi
Ku ma viil lats olli, kõnõl’ taad juttu mullõ mu imä Kiraneni Elga. Konagi nõukaaigu elli Mõnistõ kandin üts perekund: esä, imä ja poig. Poig oll’ tuudaigu ütsä- vai kümneaastanõ. Kõigilõ oll’ teedä, et naanõ aja mõnikõrd salahuisi puskarit ja mehel om registriirmäldä jahipüss. Kotusõpääline miilits tiidse… -
Tsurgit pulmasüük
Seo om iks tõtõstõ sündünü lugu. Aastat ei mõista üldä, a kolhoosiaig oll’ ja kotus om kesk Osola küllä ja maja om… -
Parm tsuskas: vanajumala jaaniõdak
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Matõmaatigaprohvesri linnugi pääl
Linnugi pääle minnä tahtja matõmaatigaprohvesri kotist löütäs pomm. Tulõ suur larm ja prohvesri käest nõudas seletüst.
«Rehkendi vällä, et ei saa olla kuigi tõõnäolinõ, et üte linnugi pääl om kats pommi,» kost matõmaatik. -
Muda Mari pajatus
Seenerongi tagasi
Ma kuuli raadiost, et mineväaasta sündü Eestih ülearvo pall’o latsi. Tuu om ainumanõ põhjus, midä ministri tõiva vällä, mille riigil rahaga kitsas om. Vanõmbahüvitüst ollõv liiast pall’o massõtu. Nigu olõs halvastõ, et rohkõmp latsi mano sünnüs.
Periselt omgi halv, et inemiisi saa nii pall’o. Nä tahtva kõik… -
Tossu Tilda pajatus
Kursakokkotulõk
Ku ilma lämmämbäs kiskva, naatas egäsugutsit kokkotulõkit kõrraldama. Ildaaigu peivä Pärnun kursakokkotulõgi EPAn, parhillatsõn maaülikoolin tõpratohtris opnu. Ilm trehväs’ kah pääväpaistõga ja lämmi olõma. Vannu sõpruga keväjädsen suvõpääliinan – no midä parõmbat inämb tahta!
Lokaalin lõbutsõdi süäüüni, sis oll’ aig tütrigõl-poissõl magama hiitä. Nuu tütrigu ja poisi omma… -
Kos nõssi larm
Seo lugu om tõtõstõ sündünü, tükk-tükk aigu tagasi.
Oll’ illus suvõpäiv. Sõitsõ bussiga liina. Iin pingin istsõva kats vanaprovvat: ütel suur käekott põlvi pääl, tõsõl uhkõ soeng pään ja helkäjävalgõ siidipluusõ sällän.
Nä aiva umavahel kõvastõ juttu. Sai teedä, et üts lätt liina umma latsõlast kaema, a tõsõl oll’… -
Pulmapäävä vipõrus
Mino armsa kaasa (kellega joba 50 aastat üten eletü) sõsar nakas’ kah mehele minemä. Aasta oll’ sis vist 1970, suvi, oll’… -
Parm tsuskas: Suvi tulõ ja kiholasõ ründäse? Appi ruttas Zorro!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres,… -
Maolda nali
Silmätohtri man
Mutikõnõ lätt silmäarsti mano. Tohtri pallõs ravialotsõl istu ja lätt esi tüütarõ tõistõ otsa.
«Kaegõ ja ütelge, määnest tähte ma teile näütä!» and tohtrõ ülesandõ.
«A kon ti esi olõti?» ei saa mutikõnõ ülesandõst periselt arvo. -
Muda Mari pajatus
Hallaüü riigi rahakotih
Ma kuuli raadiost, et meil om majandus kiimä lännü. Tuud piät nüüd jahutama nakkama ja tuu tähendäs, et pinssi niipia ei nõstõta. Vai nigu ministri viisakalõ ütel’, et nõstõtas kimmähe, õnnõ tiiä-i, kuna. Tuu jutu pääle tulli mullõ miilde Kosmosõmuti. Üts mutt küsse tõõsõ käest,… -
Tossu Tilda pajatus
Turujutt
Taa jutt om tuust aost, ku poodin oll’ söögikraami veidü. Maainemise möivä turu pääl hääd-parõmbat.
Ütel naasõl oll’ hapukuur kitsa kaalaga pudõlin. Liinamiis ost’ kõgõ kuurt tuu naasõ käest, selle et kuur oll’ hää mekiga. Sis, ku nä olli joba tutvambas saanu, küsse miis, kuimuudu turunaanõ hapnõkoorõ pudõlihe… -
Kuis ma valgit toonõkurgi kokko loi
Olli plikakõnõ ja kõik mu kultuuritiidmine ja elu tull’ saina päält krapiraadiost. Sai kullõldus tuud, ku Gagarin taivade linnas’ ja ka laulupitu kanti raadiost üle. Olli targa jutusaatõ, kohe võisõ ka raadiokullõja kiruta.
Ütskõrd tull’ luudusõsaadõ ja sääl akadeemik Veromanni Heinrich kõnõl’ pikält,… -
Vana paiu hõlmu vahel piksepaon
1965. aasta lehekuu oll’ väega illus: lämmi ja pall’u päivä. Keskkoolilõpõtajil saisi iin eksämi. Mul oll’ kuul mitu aastat… -
Parm tsuskas: valigõ minno
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.