Perämine külg
-
Muda Mari pajatus
Võro linnujaama katusõraha
Ma kuuli raadiost, et Pärnoh panti raudtii kinni ja rongõ asõmõl nakkasõ vahtsõst linnujaamast linnugi lindama. Tuu asi käve näil sääl kipõstõ külh.
Võrol om rongiliiklus jo ammu otsa saanu, a linnujaama olõ-i viil siiäni ehitämä naatu. Vast seo vahtsõnõ aasta nakkas tuu ehitüs pääle, selle… -
Tossu Tilda pajatusõ
Ku kajagu kõndsõ jalaga
EPAn, parhillatsõn maaülikoolin, tüke tudõngi nädäli algusõn ildas jäämä vai peris puuduma.
Üts Hiiumaa poiss ilmu loengulõ tõõsõpääväl. Oppaja küsse, mille tä eelmidsel pääväl es tulõ. Hiiumaa poiss selet’, et tuul oll’ kõva ja praam es liigu. Oppaja, kinkal oll’ tudõngidõ võlsmisõst viländ,… -
Horoskoop 2019. aastagas
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ vähemb tunnõtu tähetark Kaldmani Hedi (40).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Aasta tuu hulga tüüõnnõ, a kae ette: ku tüükuhi ülearvo suurõs kasus, võit hinnäst oinas tüütädä.
Raha. Hulga.
Armastus. Veenusõ kvadraat jakkas tuud, miä oll’ inne. Ku… -
Maolda nali
Unõnäo tähendüs
«Näi unõn, et sa kinkset mullõ jõulus ilosa kaalakee,» ütles naanõ mehele. «Ei tiiä, miä tuu kül tähendäs?»
«Kül sa pia teedä saat!» kost miis kavala näoga.
Tulõ jõulupuulpäiv. Naanõ saa mehe käest paki. Värisevide kässiga arotas tä tuu vallalõ. . . . Pakin om raamat «Unõnäo seletäjä». -
Muda Mari pajatus
Viha asõmõl viht
Ma kuuli raadiost, et vihastaminõ ei olõki väega halv asi. Vastapite, pall’o halvõmb ollõv tuu, ku vihha pikält hindä seeh hoita. Sõs võit vihast lahki minnä.
Ku iks süä täüs lätt, tulõ viha hindä seest vällä laskõ. Mõistlikku muudu, nii et tõisilõ inemiisile ja hindäle haigõt… -
Tossu Tilda pajatusõ
Raadio avit’ naist võtta
Abielopaar tähüst’ ummi hõpõpulmi üten küläliidsiga pidolavvan. Nä kõnõli, kuis näist paar sai.
Tütrik miildü poisilõ väega, a kõik poisi jutu timäga ütist ello alosta olli ku tuuldõ linnanu. Iks oll’ tütrigul kavaluisi, kuis poisist vallalõ saia. Ütskõrd, ku poiss tull’ jäl naasõvõtu-jutuga, ütel’… -
Ammunõ aig
Egas 90aastanõ inemine ei ooda pühhi nii, nigu ütsäaastanõ. A latsõpõlvõ joulu-uutmist ei unõhta kunage. Mino nuurusaigo ei anna parhilladsõ aoga võrrõlda. Eesti riik oll’ tuudaigo nuur ja kinmähe vaesõmp ku põra.
Kõgõ põnõvamp oll’ kotoh piparkuukõ küdsämine. Vanaimä kiitse nätäl aigo tsukropiitest siiropet. Ku maigoandjidõga tainas valmist sai,… -
Taasperilde matus
2018. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt
Oll’ 1966. aasta keväjäne lumõsulamisõ aig. Mullõ anti hummuku sõiduleht ja kästi viiä matusõmajast surnu Urvastõ kabõliaida.
Säädse… -
Maolda nali
Kats tsuklõvat kruusi
Kats kruusikõist tsuklõsõ vii pääl. Üts jääs tõõsõst maaha.
«Mis juhtu?» küsüs edimäne taadõ kaiõn.
«Ooda veidü. Mul läts’ vesi kõrva,» kost tõõnõ. -
Muda Mari pajatus
Aoluu värmi
Ma kuuli raadiost, et edimädse vabariigi aigu es olõki Eesti aolugu nii must-valgõ, ku inemise kõnõlõsõ ja kooliraamatih kirotõdas. Ma tiiä-i, midä sääl kooliraamatih kirotõdas, a parhilla om Eesti poliitiga külh kirriv ja segi nigu Kört-Pärtli särk pühäpäävä hummogu.
Mõnõ poliitigu meelest olõs mi täämbädse päävä aoluulõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Edimädsele puhkusõlõ
Võromaa nuurmiis saadõti kaitsõväkke Ida-Virumaalõ. Sügüse lasti tä edimädsele puhkusõlõ.
Kodosõidu pääväl sai selges, et rongijaama jalaga astõn häste ei jõvva. Kimmämb oll’ telli takso. A Tapal eläs pall’o vinläisi, peräkõrd tulõ mõni Vitja vai Petja? Sõit jaama ei olõ pikk, a kuis kõnõlõmisõga saa. . . .… -
Mustlasõ ettekuulutus
Vana Jaan kõnõl’ 1958. aastagal säändse luu: 1945. aastaga kardokavõtmisõ aol oll’ tä kasupoig Jaan joba kolm vai neli kuud tiidmäldä kaonu. Tä uma poig Lembit pidi minemä sõaväkke, a hoitsõ kõrvalõ, oll’ nigu poolõldõ mõtsamiis.
Ütel pääväl tull’ näide tallu soomõ mustlanõ ja tahtsõ kaartõ panda.… -
Unõnäon ku kinon
Uma elo joosul olõ ma nännü kistumada kirivit unõnägosit, miä lajan laastun või panda kolmõ jakko.
EDIMÄDSES. Nuu unõ, miä omma tähendüsega. Ku… -
Maolda nali
Leping
Laivavärvmisfirma and sadaman umma tüüd üle. Vastjavõtja avastas, et värvitü om õnnõ puul laiva ja saa väega kur’as.
«A tuu oll’ meil jo lepingun niimuudu kirän: mi ütelt puult ja Eesti Merelaivandus tõõsõlt puult,» jääs laivavärvjäl õigust ülegi. -
Muda Mari pajatus
Kalõvi kodotulõk
Ma kuuli raadiost, et «Kalõvipoig» om vahtsõst läti kiilde ümbre pantu.
Sada aastat tagasi ümbre pantu tekst oll’ vanas lännü ja aost maaha jäänü. Tuu om õigõ, et aoga piät ütte jalga käümä.
Näütüses kirot’ Lutsu Oskar saa aasta iist näütemängo «Kalõvi kodotulõk», kon oll’ päätegeläne ihnuskoi… -
Tossu Tilda pajatusõ
Tütärlatsi pingirida nigu lillipinnär
Taa mälehtüs jääs 80ndihe aastihe. Sääne lugu juhtu üten Lõuna-Eesti keskkoolin. Koolilatsõ kanni sis vormirõivit. Mäletämi külh noid tütärlatsi sinitsit pluusõsit kruudiliidsi ündrikõga. Sis pidi kõik koolilatsõ vormirõivit kandma. A ütel tütrigul juhtu äpärdüs: mõsun oll’ midägi verevät timä pluusõ lillakasroosas muutnu. Oppaja… -
Salahadsõ tiidmädü
Kodokäüjist ja näide kodo käümiisist om hulga juttõ. Umah kotoh ei olõ ma näist kunagi kedägi nännü. A ütel hämäräl õdagutunnil oll’ mul kodohoovih väega imelik nägemine.
Aknõst paarkümmend meetrit kavvõmbah hõl’osi kats poolõmeetrise läbimõõduga kerrä. Nä es olõ nii helle ku päiv, kisksõ rohkõmb sinnä seebimulli… -
Luupainaja
Sa olõt hullõmb ku luupainaja! Nii üteldi inemise kotsilõ, kiä uma jutu vai tegemiisiga tõsõ närvi ai. Kost tuu ütlemine om tulnu? Vanal aol panti riijalasõ PAINU ala, hobõsõ luuki PAINUtõdi esi kotoh ja suusanõnaki kääneti PAINU all ülespoolõ. Arva, et säält om tulnuki tuu nimetüs LUUPAINAJA.
Luupainajat kiäki… -
Talinah pidol käümine
Taa lugu om mu sõbrost ja juhtu 1960. aastaga sügüse. Mõlõmba sõbra omma jo taivaidsi teie pääl, näide jutt om mul… -
Maolda nali
Inneskinõ ja tulõvanõ eksnaanõ
Sõbra istussõ kuun. Üts kaibas, et tä eksnaanõ ai Soomõn autoga kassi ala ja no nõudas tuu lõikusõs 4000 eurot. «Kost sa seo raha no eksnaasõ jaos võtat?» omma sõbra murrõn. «Ja midä su tulõvanõ eksnaanõ tuust arvas?» tävvendäs üts sõbõr umalt puult. -
Muda Mari pajatus
Om nii va?
Ma kuuli raadiost, et koskil Eestimaal omma viil postkontori olõmah. Ja no pandas osa noist kinni. Ma olõ jo är unõhtanu, miä tuu postkontor om. Kõik as’a saami aia umah küläpoodih. Ku vanastõ postkontor viil tüüt’, sõs läts’ kõgõ segi, mis päiv ja mis kelläni… -
Tossu Tilda pajatusõ
Edimädse kuluva
Tutva naistõrahvas kõnõl’ umist edimäidsist firmapüksõst. Tuu oll’ aig, kon säänest moodukaupa oll’ ilmadu rassõ saia. A nuur inemine iks taht moodulinõ olla. Sünnüpääväkingitüses saadu raha iist õnnahtugi peräkõrd püksi är osta. Firma oll’ Lee Cooper ja massiva sada ruublit. Liinatütrik oll’ väega uhkõ.
Tull’ suvi… -
Laulutsirk
Krabi kandin Paganamaal omma egä aasta Paganamaa päävä. Tuu aasta olle ilm vihmanõ ja rahvast väega es liigu. Nii pidivä tegeläse esi hindäle aoviidüst löüdmä.
Kats velle, kelle perrenimi olle Tuvikene, ronisiva Paganamaa torni ja laulsõva tävvest kõrist Paganamaa valssi.
Tuu pääle kostu ütlemine: «Kiä ütel’, et tuvikõnõ… -
Piimäpukk
Olli kolhoosi viimädse aasta. Mi saimi hindäle talukotusõ Viitka taadõ mõtsa viirde. Naksimi sääl eläjit pidämä. Meil oll’ tuukõrd kolm lehmä, a midä es olõ, oll’ piimäpukk. Suuri kardu oll’ rassõ autu pääle vinnada.
Miis mõistsõ häste puutüüd ja mõtõl’, et mis tuu sõs om – teemi är. Prussõ…