Perämine külg
-
Maolda nali
Hiina kiil
«A kae, Hiinamaal, sääl ma olõ külh käünü,» uhkustas kahr mõtsan tõisi eläjide iin. «Ma, kahr, olõ hiina keeli «kunn». Repän, sa olt hiina keeli «runn», a sa, tsiga jälleki «tsunn».
«Mi ei tahaki hiina kiilt oppi ega Hiinamaast midägi teedä,» ütlese mükr ja jänes nigu ütest suust… -
Muda Mari pajatus
Kässiga kõnõlõminõ
Kuuli raadiost, et pia nakkasõ mi tii pääle tulõma esijuhtja auto. Tuu olõ-i kül määnegi uudis. Mu meelest om inämbüs autit, mis uulidsa pääl liikva, esijuhtja.
Innembä oll’ kavvõst nätä, et inemine kõnõl’ sõidu aigu telefoniga, täl oll’ käsi kõrva man. Parhilla jo inämb telefonõga ei kõnõlda.… -
Tossu Tilda pajatus
Sünnütämine suvistõpühi üül
Väiku sünnütüsmaja läävä kinni! Kõnõlimi ildaaigu tuust kuvvõ latsõ imäga Võromaalt, kelle latsõ omma joba uma elo pääl. Vastakaalus suurõs lännüle purõlõmisõlõ oll’ täl illos lugu uma neländä latsõ sündümisest.
Olli suvistõpühi, ilm oll’ väega illos. Õdagupoolõ näütsi märgi, et midägi või sündüdä. Ja õdagu leigi… -
Eesti 100 aasta juubõli vastavõtminõ rohtõga
Üte hummogu juhtu, et näi hindä käeh midägi säänest, millest tei tsipsi är. Mu käeh es… -
Ega tüü jänes olõ-i
Olõ õdagidõ mõlguhtanu, et meil iks tühä peräst taad rahha raisatas naidõ «welkamme» ni kivilatakidõ pääle. Tuu asõmõl võinu käändä nõna… -
Mälehtüsjutt
Puhka rahun, hää sõbõr!
Säinasti Asta sündü hingipääväl ja läts’ är imäkeelepääväl. Noil päivil om timäst kõnõldõn märgiline tähendüs.
Maatütrik Asta naas’ väega… -
Muda Mari pajatus
Kos hädä kõgõ suurõmp, sääl abi kõgõ ligemp
Ma kuuli raadiost, et Võrol paar nädälit vallalõ olnu rohopuut pantas jälki kinni. Sääl naatas vahtsõst ümbre ehitämä. Targa inemise pääliinah avasti, et egäh apteegih piät olõma ka sääne tarõ, kos aptiikri saa inemiisile vaksiinisüsti tetä.
Plaan om väega hää. Õnnõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Mäsu magalan
Liinamäele eriinternaatkuuli saadõti säändse latsõ, kinkal koolioppus läts’ väega vaivalidsõlt. Pää es võta, a oll’ õks sulaselget laiskust kah. Haridust tull’ jo kõigilõ anda. Tuust Liinamäe koolist kõnõlõski täämbäne pajatus.
Poiskõisi tarõn oll’ kõik rahulinõ, nika ku sinnä panti väiku Kasaritsa poiskõnõ. Ütel keväjähummogul kaksõ tuu… -
Maolda nali
Sugulasõ mualumbin
Naanõ ja miis sõitva auton, tülütsese. Jõudva ütte küllä, kon kats tsika püherdäse mualumbin. Tülü om nii suurõs lännü, et naanõ näütäs tsiku pääle ja ütles:
«Kae, nuu omma su sugulasõ!»
«Kae, ommaki!» jääs miis nõuhtõ. «Nuu omma mu ämm ja äi.» -
Minevädse suvõ perämäne reliikvia
Tahtsõmi üten kõrvalidsõn tarõn remonti tetä. Tapeedi vahetimi joba är, järgmädses pidi vahtsõnõ põrmand saama.
Tuu jaos oll’… -
Maolda nali
Kellässepä tüü
Naasõ aroti, et vibraator läts’ katski, piäs vahtsõ ostma. Tuud juttu kuulsõ päält vanõmb naistõrahvas, kiä oll’ harinu, et katskilännü as’a remonditas iks är. Tä naas’ mõtlõma, et ku sääne asi katski lätt, kohe tuu tulõs parandustõ viiä. . . .
Kängsepp vast joht ei paranda. Vai om tuu hoobis… -
Muda Mari pajatus
Vahtsõ napsi oppus
Kuuli raadiost, et kotoh ei tohe esi puskarit vai handsat aia. Tuu ollõv salaviin. A sama hääd juuki saa kotoh tetä võiuleemest. Võromaal saat tuud joba poodistki osta.
Kraati tuul joogil muidoki olõ-i, a ku eelmidse õdagu om kõvastõ handsat pruugitu, om võiuliim õkva tuu õigõ… -
Milles õks murõta
Tere. Mu nimi om Hundu. Mitte et ma ollu määnegi mõtsasusi, aga peremehe jutu perrä mu vanavanaesä ollõv ollu Vinnemaalt. Vanaesä tull’… -
A papa oll’ jo siin!
Mu esä, kedä latsõlatsõ papas naksi kutsma, elli ligi 87aastadsõs. Ku tä uma kolm last kasvi, oll’ tä Tsiberin vangilaagrin säidse… -
Maolda nali
Kruvikäändjä avitas
Kiirabi saa vabariigi aastapääväl kõnnõ:
«Üts niildse mi pidolavvan punnivinna ala. Tulkõ kipõstõ!»
«Sõidami vällä. A seeni ku mi jõvvami. . . .»
«Seeni proovimi kruvikäändjäga pudõli vallalõ saia.» -
Muda Mari pajatus
Vaesusõ ärkaotaminõ
Kuuli raadiost, et ku mi riik om sada aastat vanas är saanu, sõs saava pia kõik Eesti inemise riigi priileevä pääle. Olõ-i vaiagi inämp maad katõs lõigada, et eräle rikkide pääliinas ja vaesidõ Eestimaas jaka.
Ku kõik eestläse omma kinnimajja är pantu ja riik kolm kõrda pääväh… -
Tossu Tilda pajatusõ
Keeletsukõlus
Üten liinaasutusõn, kon tüül käve eestläisi ja vinläsi, küsse üts vinne miis uma eesti tüüseldsilidse käest aig-aolt eesti keele sõnnu. Mehe esi ütli tuud asja keeletsukõlusõs.
Tuu vinne mehe tõõnõpuul oll’ kah sääl asutusõn tüül ja timä oll’ kah väega huvitõt eesti keelen kõnõlõmisõst.
Ütspäiv küsse… -
Võlss raha
Naksi ütskõrd poodin kassan masma, taheti 14 euri. Andsõ kümnelidse paprõraha ja ütli, et uutkõ, ma otsi viil manu. Kassapedäjä ütel’, et seost om joba ülearu, tiä and mullõ siist viil rahha tagasi. Kaiõ sis, mis raha tiäl näpu vahel om, ja naksi hädäldämä, et oi-oi, andkõ tuu… -
Lugu, midä es juhtu
Ku taa suur sotsialismus oll’, es kõnõlda ärist midägi. A midägi iks äriti ja tetti ja olli kontrolliki, et noid asju är hoita.
Olõ iks mõtõlnu toda talvõ, ku Armeenian tuu suur maavärrin oll’. Sis panti üles uudis, et nakatas orbõ Armeenia latsi tuuma Eestihte ja… -
Kriuhka riisõit
Ma olli küländ tsill’okõnõ lats, ku imä-esäga võtiva nõus ütel talvitsõl pühäpääväl kopsõ tuuluhta ni üle Tamula järve kõndi.
Minno pakiti kah kõrdapiten… -
Maolda nali
Aastapäiv tulõkil
Muusigaoppaja astus klassi ja näge, et timä tuul om kaonu.
«Kon mu tuul om?»
Kõik omma vakka.
«Hää külh. Sis om nii, et saistakõ ti ka kõik pistü. Täämbä har’otami terve tunni hümni laulmist. Vabariigi aastapäiv tulõ jo pia.» -
Muda Mari pajatus
Valitsusõ kittüses
Kuuli raadiost, et valitsusõl om valmis plaan, kuis viina ja ollõ müümisest puudu jäävät massu tagasi saia. Riigikassa täütmise jaos nõstõtas pensionnõ.
Midä suurõmba omma pensioni, tuud rohkõmb saa pensionääre käest tulumassu võtta. Tuu om väega hää ja ettenägejä plaan.
Vet egä päiv kõnõldas uudissih, kuis… -
Tossu Tilda pajatus
Lahja äriprojekt
Latsirahha naati mano masma. Üte suurõ perre imä oll’ väega õnnõlik tuu 33 euro üle, mis timä arvõ pääle lisas sattõ.
«Ütskõrd tunnõ, et latsist om kassu,» kitt’ tä. Riigitüül tä latsi peräst jo pall’o kävvü es saa.
Latsõ omma aastidõga suurõs kasunu, kõgõ noorõmb viil sõkk koolitiid.… -
Mis tõsõn ilman sünnüs
Tsõdsõ Hilda elli Tartu liinan. Ku tä maalõ käümä tull’, tundsõ ma, tütärlatsõtirts, häädmiild: tä tõi üten liinanänni ja pall’u rõõmu.
Egä hummugu lei tä uma huulõ vereväs, mul kah, puudõrd’ nõnna, mul kah, käändse hiusilõ krunnõ, mullõ kah, pandsõ kaartõ ja jutt juussõ kipõstõ. Noid…