Perämine külg
-
Kõõks
Kolhoosi algaastil pidivä tuksambõ koloosniku talvõl mõtsatüü normi täütmä. Karla Ruudigõ es olõ koloosniku. Nä tüütivä suvõl turbaraban. Et näil talvõl midägi tetä es… -
Maolda nali
Taht, a om vaiki
Ütsik meesterahvas ja ütsik naistõrahvas sõitva rongin üten kupeen. Peräkõrd miis tüdines vaiki istmisest ja pruum naasõga viisakalõ juttu tetä: «Mille sa nii vaiki istut?»
«A vot taha ja olõ vaiki.»
«Jummal hoidku! Ku sa tahat, mille sa sõs vaiki olõt?» -
Muda Mari pajatus
Perimüskultuuri aasta
Ma kuuli raadiost, et Euruupah om perimüskultuuri aasta ja pallõldas kõigil inemiisil pruuki kõnõlõmisõl vannosõnno ja rahvaliidsi ütlemiisi.
Hääd iinkujjo omma tuuh as’ah näüdünü joba mi riigikogolasõ ja ministri.
Nä õnnõ tarvitasõ tuu jaos võõramaist sõnna – metafoor.
Eesti rahval om pall’o egäsugumaidsi ümbre nuka ütlemiisi, millest egäüts… -
Tossu Tilda pajatus
Pinsipäivä jõvva-i är uuta
Tull’ vahtsõnõ aasta vahtsidõ lubaduisiga. Egä aasta olõmi kuulnu pensionnõ nõstmisõst. Seo aasta kah. A vahtsõt oll’ niipall’o, et tüül käüvil pensionäärel tulõ määnegi osa rahast är anda. Ja tuu asi pand’ nä vihatsõlõ üürgämä. No midä! Riik hoolitsõs, et kiäki ülearvu rikkas ei… -
Kiusaminõ kanakar’an
Koolikiusamisõst omma vast kõik kuulnu, halvõmbal juhul tuud uma naha pääl tunda saanu. Põhjusõs hariligult kehvä rõiva vai vällänägemine.
Päält sõa, mu kooliaol, olli pia kõik viletsäle rõivin ja koolin tuust suurt nummõrd es tetä, a tull’ vällä, et kanakar’an külh.
Latsõpõlvõkotun olli mul kõik kana «ristitü». Üts… -
Horoskoop ei võlsi
Oll’ talvinõ aig. Vällän sattõ tassakõistõ lakja lummõ. Haardsõ uma kepi ja lätsi posti perrä. Tundsõ häädmiild lumõ üle ja unõti hindä peris är. Kõrraga kattõ jala alt ja olli käpile lumõhangõn. Imesti: kuis ma maaha sattõ, mul ju kepi toes käen.
Kotun lei aolehe lakja ja loi… -
Ijäpurigu
Ku mi tütär vai timä miis es saa mõnikõrd peräst tüüd umalõ tütrele latsiaida perrä minnä, sõs vanaesä vai papa käve iks latsõlast kodu tooman.
Tuukõrd oll’ latsõlats joba katõaastanõ ja näil lasti piaaigu egä päiv paprõ pääle tsehkendä, perän anti latsilõ üts pilt kodu üten.
Vanõmbõ oodi näid iks… -
Tsiga ijävangin
Kolhoosi aigu oll’ nii, et ku lehmäl oll’ pulli vaia, tull’ autu kodu ja asi sai kõrda. Aga tsiagõ pidit esi kolhoosi… -
Maolda nali
Kost naanõ peri om?
Kunagi elli Karula kandin üts Vello, kedä kutsuti Aadus, selle, et tä vanavanaesä nimi oll’ olnu Aadu. Ku timä käest küsti, kost tä naanõ peri om, ütel’ tä väega aigupite: «Lits. . . .mõtsast.» Naanõ sai sis egä kõrd väega pahatsõs. -
Muda Mari pajatus
Riikevaihõlinõ elo
Kuuli raadiost, et aasta algusõh oll’ riikevaihõlinõ latsõ tegemise päiv. No ma saa arvu külh, mille mul om pall’o sõpru ja sugulaisi, kelle sünnüpäiv om septembrih, sügüse alostusõ kandih.
Aastah om 365 päivä ja egä päiv om määnegi riikevahelinõ päiv. Ku kõik nuu päävä är pitä,… -
Tossu Tilda pajatus
Piniaasta tulõkil
Kuu ao peräst nakkas Hiina kallendri perrä piniaasta. Perämäne oll’ katstõist aastat tagasi.
Üten Võromaa küläklubin otsusti pensionääri tuukõrdsõt piniaastat tähüstä ütenkuun. Naasõ küdsi piirakit ja kuukõ ni meisterdi muud hääd-parõmbat lavva pääle pandmisõs.
A üts naispensionäär kai, et mis pido tuu ilma pääväkangõlaisilda. Tuud ei… -
Esi tettü, häste tettü
Mu kadunu esä oll’ umal aol ollu kangõ loomuga uhkõ miis. Ja mille ei? Kuigimuudu sai ta hindäle murõtsa väiku musta tsiklikese, millega sai Võru liina tüüle kävvü. Esi sündünü ja kasunu Varstu külän, ja nüüt liina tüüle, mis tuust, et väikeste Võru liina, a… -
Tsohkatadõn üle tarõpõrmandu
Latsõpõlv om lahe aig. . . . Niimuudu om luulõtanu Tungla Leelo. Külh timä joba tiid!
Mu latsõpõlv jääs kavvõlõ. Oll’ päältsõa aig… -
Muda Mari pajatus
Musta habõnaga jouluvana
Ma kuuli raadiost, et eestläse ei uskvat kedägi ega midägi. Tuu om külh tävveste võlss jutt.
Olõ-i kuulnu joht üttegi last vai suurõmbat inemist, kiä olõs viimätsil nädälil ütelnü, et jouluvanna olõ-i olõmah ja tuuperäst ei võta tä käest ka üttegi pakki. Vastapite, nigu mõni… -
Tossu Tilda pajatus
Kae, timä kah viil!
Tsipa inne aastalõppu näüdäs’ televiisor jäl suurõ parteipääligu matussit Moskva liinan. Sai nätä matussõ rongikäüki, mille iinotsan sõitsõ auto kadonukõsõga. Auto pääle oll’ riputõt ütlemäldä pall’o avvorahho. Liikvast pildist olli vällä lõigatu varõsõ kraaksminõ ja tuu jälle mürtsähüs, ku kirst hauda lasti.
Vet egälütel omma… -
Eläjälooma viisakus liiklusõn
Sõidi talvitsõl pöörüpääväl Antslan müüdä Veski uulitsat. Oll’ parasjagu talvitsõlt luminõ tii ja eriti virgastõ autuga liiku es saa, pääleki liinan jo üle 50 ei tohe kah. Tsipa inne Nässmõisat tull’ Kasumõtsa puult üts pruun taksikõnõ ja tahtsõ üle tii minnä. Mõtli: näet, pinikene… -
Merevaigutütrik
Oll’ illus jaanilaupäävä hommuk Läti piiri lähkün Tagakolgan. Nurmi pääl häitsivä lilli, orun vulisi aigupiten Piili uja ja päiv pilsõ edimitsi kullatsõid… -
Tossu Tilda pajatusõ
Latsõ tahtsõ viinerit nätä
Tarto liina veeren läts’ miis uma kodo lähküle puuti. Ussõ pääl tull’ vasta naabrimutt. Miis pand’ tähele, et naabri kotist paistu kilekott viineridega. Oll’ sükäv nõukaaig ja viineri panti müüki harva, päämidselt inne suurõmbit pühhi. Miis küsse kah. Kaupmiis ai vasta, et ei… -
Muda Mari pajatusõ
Tagasi pümehüste
Kuuli raadiost, et kümne aasta peräst ei piäki ministri inämb eesti kiilt mõistma.
Ku gümnaasiumi lõpueksämil piä-i eesti keeleh kirota mõistma, vet sõs olõ-i tuud ülikoolih kah vaia.
Nii lõpõtasõki inemise ka ülikooli kirja mõistmalda. Ja läävä tüühü. Kiä ministris, kiä presidendis, kiä nakkas koolih latsi… -
Nii unõh ku ilmuisi
2017. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt
Oll’ aasta 1990, ku ma üte üüse näi unõh, kuis ma lätsi Niitsikulõ surnuaida ummi vanavanõmbidõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Hää naabri
Lehen kirotõdi, et Läti mehe kaibva mikandin haudu. Võromaa taloperren võtt’ perrerahvas teema jutus.
«Ei olõ midägi üteldä: naabri omma meil iks hää,» arvas’ peremiis.
«Jah. Kõgõpäält juutva koolnus, a perän matva ilostõ maaha kah,» haard’ pernaanõ sõnal hannast. Tälle miildü viil, et matjil omma kõrraligu… -
Maolda nali
37 asja
Miis lätt politseijaoskunda avaldust tegemä: «Mul varastõdi 37 asja är.»
«Kost sa nii täpsele tiiät, mitu asja är varastõdi,» küsüs politsei.
«No kuis ma sis ei tiiä: pakk kaartõ ja punnivinn!» -
Klaasist katussõ
Kuuli raadiost, et pääliinah püürdse poliitigu tüllü. Ja mille muu ku iks raha peräst. Jutt oll’ läbi paisutvast katussidõ rahast.
Tuust es saa ma arvu, kas raha esi oll’ klaasist ja paistu läbi vai oll’ katus klaasist. Ma külh läbipaistujat katust ei taha, sõs helkäs jo päiv kõik… -
Rassõlõ saadu viguriga priinimi
Ku ma tütrik olli, oll’ mul Eesti priinimi. Elo läts’ nii, et ütel lõpmada ilosal suvõpääväl tull’ tuu hindä mant är anda. Kõndsõmi tulõvadsõga Võro keskliinan. Lähkün saisõ maja, kon armupaarõ ütte panti. Mõtlimi, et käümi läbi ja kaemi perrä, kuimuudu värk täpsele käü.…