Perämine külg
-
Ärä tapa kjulh!
Mu kodotalo piirinaabri üts vanõmbit poigõ Volli tegi vahepääl ka rätsepätüüd. Tull’gi nii, et näide ülemäe talo piiriperemehel Iljal – kutsuti Iljo… -
Tossu Tilda pajatusõ
Midägi muud!
Üts hummok avast’ latsiaiaoppaja, et neläaastanõ poiskõnõ om närb ja uimanõ. Tä küsse latsõ käest, mis om juhtunu.
Poiskõnõ tunnist’, et imä ja esä panni üüse peeti ja tülütsi kõik aig, nii et timä es saa maada. Sõna «peeti» tekù oppaja väega valvsas. Tälle tundu, et… -
Maolda nali
Sabonisõ imä
Sabonis (mäletäti jo külh tuud mailmadu suurt Leedu korvpallimängjät) tulõ pidolt kodo. Kaes, viiekopkalinõ videles maan. Tsuskas tuu karmanihe.
Hummogu aja Sabonisõ imä puja üles.
«Sabonis, sa olõt jälleki pido päält tulnu!»
«Ei olõ!»
«Võlsit! Ega sa muidu kanalisatsioonikao kaast kodo ei olõs toonu!» -
Poliitilisõlt kõrralinõ lugu
Kuuli raadiost, et Roodsi latsikiränik Lindgreni Astrid olõs märdikuul saanu 110aastadsõs. Kas Roodsimaal suurt pito kah peeti, tuust ma es kuulõ. A tuud külh kõnõldi, et ku latsilõ loeti sääl ette Pikäsuka Pipit, kink esä oll’ niigrikuning, saiva suurõ inemise väega vihatsõs.
Ma sai kah… -
Vanainemine sata-i poolõldõ
Olli poodin tüül. Kraamõ müügisaalin ka päivä, ku rahvas liiku.
Inemise saisõ kassasaban. Kai, et lää näist kõrvalt müüdä. Sääl oll’ väiku vahe. Ei tiiä, kuis tuu jalg jäi kohegi kinni ja ma sattõ pikäle maaha. Kõrvalt mõni pepsiputõl tull’ kah üten.
Rahvas kõik vahtsõ ja mõni… -
Kuis ma mehele kaabu ostsõ
Noorõmbalt oll’ nii, et üts matus ja säidse pulma. Nüüt kõik tõistpiten. Iks tulõ kutsung, et kadunukõist är saata.
Pressemi… -
Tossu Tilda pajatusõ
Küläjutt
Võromaa naanõ sõitsõ seo sügüse Tartomaalõ tädilatsilõ küllä. Kõnõldi perreuudissit ja ku nuu kõnõldu olli, jõudsõ järg küläjuttõ kätte.
Täditütär võtt’ jutus katõ kõvast topkasõbrast külämehe läbielämise palokil käümisest. Mõtsa tuu kotussõ pääle, kon mar’a kasvi, oll’ uma puultõist kilomeetrit. Vet sõbrakõsõ teridi pikä tii pääl pudõlikõsõst… -
Maolda nali
Nali vinne keelen
Mõnikõrd, ku kõnõldas nal’alugusiid, lätt kõnõlõja üle mõnõ muu keele pääle. Ka seo lugu tasus vinne kiilde ümbre panda, muidu ei olõ taaga suurt midägi tetä.
Kõlistas miis umalõ valgõ pääga naasõlõ:
«Kon sa olõt?»
«Ma olõ Nooren (в норе).»
«Mis kuradi Nooren?»
«Noh, tollõn auton, mille sa mullõ ostit.»
«Ullikõnõ, mitte… -
Mõro meele nätäl
Kuuli raadiost, et pääle om naanu mõro keele nätäl. Ma lätsi piigli ette, ai keele vällä ja kai iks ütelt puult ja tõõsõlt puult. A es näe midägi esierälist. Hummogu jõi külh mõrro kohvi, a sei makõt kuuki mano ja es saa arvugi, et kiil mõro olõs.
Nä… -
Raha hoitmisõst
Ku ollimi latsõ, sõs peimi iks vanõmbidõ inemiisi kombit, nigu märdi- ja katrisandin käümine.
Külä latsõ tulli iks inne kokko ja sis… -
Tossu Tilda pajatusõ
Koi es olõ süüdü
Valimiisi pääväl koolimajan jäivä kats memmekeist pääle helü andmist saali saina viirde istma. Aig oll’ kah niikavvõl, et suurõmb jago inemiisi olli uma kodanigukohussõ täütnü. A iks tull’ üts ku tõõnõ, et valimiskabiini minnä. Silmä jäi, et kabiinõl es olõ iin aknõrõivast, nigu… -
Maolda nali
Baltimaiõ sõprus
Kuulutus oll’ tulba pääle üles pant. «Eesti, Läti ja Leedu sõprusõ nätäl!» saisõ sääl pääl. Pääle tuu kuupäävä ja muu tarvilinõ teedüs.
«Ja mitte päivägi inämb!» oll’ kiäki tarkpää viil kuulutusõ pääle umalt puult tävvendüses kirotanu. -
Vahtsõnõ viirustõbi
Kuuli raadiost, et Eestimaal om vahtsõnõ viirustõbi vallalõ päsnü. Ku eläjil om tsiakatsk ja tsirkõl gripp, sõs inemiisile om külge naanu nahistaminõ.
Nahistõdas egäl puul – kotoh ja tüül, liinah ja maal. A kõgõ kimmämbä nahistaja sõitva viil Eestimaalt välläpoolõ ja nahistasõ lämmäl maal.
Üts miis ollõv eski… -
Kuis ma latsiga koolist poppi tei
Üts üü, ku uni oll’ lännü, tull’ miilde patt, midä piässi kuulutama, et sis vast saa andis. . . .
Olli 80. aasta ja mitte koskilt es olõ midägi saia. Sitsigi müüdi paari miitre kaupa, a tollõst ei saa midägi tetä! Palitit ja kuhtõ es olõ ja pidurõiva… -
Haabsaarõ tüükua man
Naa luu juhtu 1980. aastil Haabsaarõ tüükua man ja näütäse, kuis ülembä omma iks lihtsäst tüümehest targõmba.
Lahkikülmänü mootor
Oktoobrikuu. Jaanis kutsuti tuud… -
Tossu Tilda pajatusõ
Vesi võtt jala nõrgas
Külän elli kolm lõbusat sõpra: Ruudi, Volli ja Kusti. Näile miildü viinakõist visada. A är es vao nä külh kunagi. Säändse truksa Eesti mehe.
Ütskõrd sügüse, ku kardokavõtja lõunatunni pei, olli kolm sõpra äkki kaonu. Ku tüü jäl edesi läts’, olli mehe vahtsõst platsin… -
Maolda nali
Ei saa rummi juvva
Om joba küländ üü, ku väsünü pidolinõ kõrtsi astus.
«Ma taha kokaga rummi juvva!»
Kõrdsimiis lätt kohegi taadõpoolõ ja tulõ pia tagasi.
«Ei saa!»
«Mille?»
«Kokk om joba kodo är lännü.» -
Õnnõ uulidsa viin
Viil kuuli raadiost, et Lätist viina vidäjä omma nii pall’o rahha kokko saanu, et omma no naanu tugõma Eesti kõgõ rohkõmb kaetut saadõt televisioonih. Ja tuu iist saava nä umma ärri inemiisile päähä määri.
Ku muido viil kõik pensionäri es tiiä, et viina piä-i poodist ostma, a… -
Lakjaajamisõ säädüs
Kuuli raadiost, et kokko elämine keeletäs är. Riigikogo taht tuu säädüse, minka inemise kokko ellä võiva, är keeldä. Kae ku pall’o säädüsest üle astjit sõs meil om!
Pall’okõnõ sõs parhilla noid ammõtlikult paari pantuid om. Inämbüs eläse niisama kokko. A ku tuu om säädüse vasta, mis… -
Ettearvamisõ peräst kattõ mõõk
Taa jutu kõnõl’ Harglõ murdõ kirjapandjailõ päält kolmõkümne aasta tagasi Uibu Ella Mõnistõ vallast Kuutsi küläst, kiä oll’… -
Tossu Tilda pajatusõ
Õigõ supp
Üten Võromaa taloperren kasvi suurõmbidõ latsi kõrval sääne poiskõnõ, kiä es taha suppi. Tä nurisi, mille hää praat är tsurgitas ja ülearvo pall’o vett patta pandas.
Imä kah kai lavvan poja taldrigu pääle suppi nõstõn, et supp olõs rohkõmb sakõ. Esä sääl kõrval lõmpsõ supiliimi.… -
Maolda nali
Midä eläjä söövä?
«Võiukriis» tulõtas miilde luu Võro koolioppajast, kiä küsse algklassi latsi käest niimuudu: «Kar’amaal seivä lehm ja lammas võidu. Midä nä seivä?»
Õigõs vastussõs lugi, et haina. Esi oll’ tä uma küsümüsega väega rahul ja arvas’, et võrokõisist koolilatsõ ei saa eestikeelitsest sõnast «võidu» õigõlõ arvu ja… -
Ostami põrssa kotih?
Kuuli raadiost, et inne valimiisi keeletäs kandidaatõ päähämäärmine är. A kuis saa är keeldä tuud, mis olõ-i viil alanu? Vai mille ma tohe-i tiidä, kedä valli? Vahtsõ valla omma ilmadu suurõ. Parhilla olõ-i ma nännü viil kõiki kandidaatõ nimmigi. A kedä nännü olõ, sõs nuu omma… -
Sügüsene kardohkavõtt
Meil Aakrõ külän elli miis nimega Oskar, kutsuti Ossis. Sääne muhhe miis. A nüüt om koolnu. Tä oll’ häste avitaja, käve kõik aig küsümän, kas om api vaia.
Ossil oll’ traktor ja olli Laine, Taimo, Malle, Elve ja Kaja maalapi, kon tull’ avitaman kävvü. Keväjä kardohkavirksit ajaman,…