Perämine külg
-
Lats kaonu
Tuu asi juhtu 1976. aasta sügüse. Mu tütär Kati oll’ sis poolõtõsõ-aastanõ. Mu esä elli ütsindä Oravil kotoh. Ma sõitsõ egä nädäli kodo.… -
-
Tossu Tilda pajatusõ
Kae ette astmiisiga!
Vinne aol sõidi üte Võro perre esä ja imä umalõ ammõtkundligulõ kokkotulõkilõ Eestimaa kavvõmbalõ otsa.
Latsõkõsõ, kes olli viil küländ tsill’okõsõ, veivä nä tuus aos maalõ sugulaisi hoita. Ega latsil sääl hätä es olõ: puhas õhk ja kõrralik maasüük.
Väega suurt huvvi paki liinalatsilõ eläjä. A… -
Maolda nali
Kõgõ parõmb auto
Mehe vaidlõsõ, määne om kõgõ parõmb auto.
«Saksa auto omma kõgõ parõmba. Jupi omma odava ja saia, ku midägi remonti vajja,» ütles üts.
«A Jaapani auto omma viil parõmba. Noid ei piäki remontma,» om tõõnõ tõist miilt.
«Ah, mis ti vaidlõti. Kõgõ parõmb auto om iks ammõdiauto,» om kolmas… -
Majandus om kur’ast?
Kuuli raadiost, et jälki om Eestimaal elo vussi lännü. Kuimuudu ka valitsusõ as’apulga vasta ei punni, majandus kasus ku mühises. Õnnõ tuust ei saa ma arvu, mille tuu majandusõ kasuminõ halv om.
Ku minevä sügüse Rõiva valitsus maaha võeti, sõs panti näile süüs, et majandus kasus ülearvo… -
Hää, kui mudso kipõlt tüütäs
Tuu oll’ Vinne aigu, ku koolilatsõ pidi sügüse kooliaost mõnõ päävä koloosin kardulit võtman käümä.
Ega tüü üle jõu es käü. Pidi õnnõ kipõstõ uma maajupi päält karduli är korjama, inne ku traktor vahtsõ tsõõriga virkse valla aiõ.
Ma es tulõ tuu päälegi, et sääne jõhkataminõ,… -
Kolmõ naasõ soejaht
1964. aastaga süküskuu mu kotun Haavistun. Oll’ ütlemelde illus päiv. Mi imäga võtsõmi kartlid.
Säälsaman kodusöödü pääl pedäsivä lehmä lõunauinakut ja… -
Tossu Tilda pajatusõ
Brežnev Kasaritsan sannalava pääl
Ilosal põimukuu pühäpääväl sai suguvõsa kokko Kasaritsan põlistalon. Süüdi-juudi ja aeti juttu. Egälütel oll’ määnegi vahva mälestüs edevanõmbidõ talost.
Häste lätsi jutu tuust, kunas tan edimäne kõrd om käütü. Naanõ, parhilla mitmõ latsõlatsõ vanaimä, kõnõl’, kuis tä mõnõ aasta vannusõn üten imä ja esä… -
Maolda nali
Kärbläne ei saa koid kätte
Kärbläne ja koi istva kõrdsin. Koi lätt är, kärbläne jääs viil perämäst klõmakut võtma.
Ku kärbläne hinnäst peräkõrd pistü aja ja är säädmä nakkas, tund tä, et tsipa pall’o sai. Kaes, koi kah joba väega kavvõdalõ jõudnu. «Täämbä ma külh koini ei jõvva,» hindas kärbläne… -
Saapa hind
Seo lugu juhtu 2003. aastal, ku mu imä tüüt’ Säästumarketin.
Ütel pääväl tulliva müüki ilosa naisi talvõsaapa. Üts naanõ tull’ mu imä manu ja küsse:
«Andkõ andis, kas teil om välän üte saapa vai paari hind?»
Kungusõ Karinee
Parksepä keskkuul
5. klass -
Parõmb, ku lubahuisi ei täüdetä
Kuuli raadiost, et pia naatas ka Eestimaal inemiisi maaha laskma.
Edimält pandas saina viirde nuu, kiä omma kurja vai ull’uisi tennü. Peräh või ka tõisi inemiisi käeh kõrd olla.
A ma olõ tähele pandnu, et ka väega hää inemise tegevä vaihõpääl ull’uisi.
Ma esiki olõ sääne.… -
Imä tekk’ ulli nall’a
Inne kuvvõnda klassi edimädse veerändi lõppu tetti kontrolltüü. Tuu oll’ mu jaos tähtsä, otsust’ mu veerändihinde.
Istõmi õdaku kuun perrega lavva takan, ku äkki käve läbi telefoni helü. Tuu helü tähend’, et hinne tull’.
Imä võtsõ telefoni, kai hinnet, a mullõ es näütä. Küsse imä käest,… -
Õnnõligu lõpuga päsemine
Ollimi imäga mõnõ aasta iist kats põimukuu perämäst nädälit uman maakotun Taivaskua tiiristil Väiku-Hatikul Põlva aianduskruntõ seen. Vai nigu no… -
Tossu Tilda pajatusõ
Lämmi liha
Suurõn söögipoodin – arvada, et poodi umanigu lubaga – oll’ saina veeren hinnäst letiga sisse säädnü lihamüüjä.
Lett oll’ kastikõsõ muudu. Noorik andsõ hindäst ja umast kaubast teedä nii, et hõigas’ egä veitü ao takast: «Soe liha!. . . . Soe liha!»
Tuud hõikamist kuuli müügisaalin kats provvat. Nä naksi… -
Maolda nali
Naanõ pand draakoni puhkma
Draakon tulõ kodo, nätä, et võtnu. Naanõ pist õkva lõugama:
«Noh, olõt hinnäst täüs laknu jäl!»
«Ei olõ,» kinnütäs draakon.
«No aga puhksa sis!»
Kae, määne rummal ja perädü vaivalinõ surm. -
Es olõ inemine
Antslan umbõs paarkümmend aastakka tagasi. Pikk hulga hädäliidsiga tüüpäiv polikliinikun nakas’ otsa saama.
Ravitsõja rahvas oll’ kogonõnu alumadsõ kõrra pääle registratuuri, mõttõ kõigil juba kodu küllen. Kõrraga tekk’ väläuss kõva kolksatusõ.
«Inemine!» ütel’ üts näist. Pettäsaaminõ paistu vällä pia egäst näost.
A säälsaman tull’ tõsõ naasõ suust trüüstmine: «Rahhu,… -
Hallõ lugu
Ma kuuli raadiost, et ka Võromaal om mõni vald riigi vasta kohtuhe lännü. Nä taha-i, et näid naabritõga vägüsi kokko pandas.
Mul om miil nii hallõ, et ei ma ega mu vanamiis umal aol kavvõmb koolih es käü. Olõs iks ahukaadis opnu, olõs parhilla elo nigu võiu seeh. Ku… -
Uma vitsa pesvä
Säitsmekümnendil aastil sai pall’u käütüs Kaika Lainõ poolõ. Ummi ja võõrastõgõ.
Ütskõrd lätsimi jäl imäge sinnä ja ma võtsõ hindä jaos ka potsigu salvigõ üten. Ma olli tuukõrd sälläge hädän. Tükse valutõmõ ja es lasõ rassõt nõsta.
Ku tä imäge ütele poolõ sai, kaipsi ma umma hätä. Laine… -
Suur tükk aja suu lahki
Oll’ aasta 1980 ja illos suvinõ aig, ku ma olli Võro müüblivabrikun meistri montaaþi-viimistlüstsehhin.
Egä kuu lõpun mi, meistride punt, tekk’ tüüliidsile… -
Tossu Tilda pajatusõ
Tihkõ peremehe nuhtlõmine
Taa jutt om viil tuust aost, ku talon olli tiinjätütrigu. Suvõl magasi nä aidan. Küläpoisi nigu mehilädse tüke üüse tütrigõ mano. A peremiis es kannahta säänest asja. Hummogu olli tütrigu unidsõ ja päivä tüütegemine kah es edene. Tuuperäst passõ peremiis väega pääle, et kõrd… -
Maolda nali
Kuulsa Korneti pidoõdagu
Vinne aigu olli Korneti pidoõdagu väega kuulsa, sinnä käve ka rahvast Eesti puult Ruusmäe kandist. A et minek oll’ õks võõralõ paika, sis pidi veidükese ette kah kaema. Võromaa nuurmehe kõnõli säänest juttu:
«Kornetin om kats võimalust: kas saat Läti n. . . ..u vai liti näkku.» -
Eksklusiivnõ juuk
«Tulõ mullõ küllä, ma paku sullõ ütte eksklusiivsõt juuki,» kuts üts sõbõr tõist.
«Mis juuk tuu sääne om?» om kutsutu uudishimolik.
«Eestist poodist ostõtu õlu,» kitt sõbõr.
Mannavatu Mango -
Seo piät kül avitama
Umbõs 50 aastat tagasi olli nuur tütrik, alustanu tüülkäümist. Suvõl, kõgõ lämmämbäl aol, tull’ kandli ala paisõ. Ku higisti, oll’ õks väega sant olla. Tohtõrdi kõgõpäält hinnäst esi, sõs määrse sõpru puult antuid egäsugutsit rohtõ – es midägi parõmbat. Lõpus pidi minemä tohtri manu.
Tä visas’ kõrras… -
Kuis vanaimä hobõsõ varast’
Mu vanaimä oll’ sis umbõs katsa-ütsäaastanõ. Timä vanõmba olli Mõrgi mõtsa hainalõ lännü. Vanaimä jäeti kodo põrknit kitskma ja…