Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatusõ
Võlssi läts’!
Kasaritsa naanõ trehväú Leevi kanti. Saina pääl oll’ aigsadõ välän kuulutus küläpoodi kinnipanõkist. Kurb uudis paikligõlõ inemiisile egätahes.
Naanõ lugi kuulutust ja imeht’ väega perämäst lausõt. Sääl oll’ kirän, et puut tennäs ummi seniilseid kliente.
Ei või olla! Maal om kül pall’o vanno inemiisi, a nii… -
Maolda nali
Eläjä mulgun kinni
Susi, kahr ja põdõr satasõ suurdõ mulku. Vällä ei saa. Paari päävä peräst nakkasõ susi ja kahr põdralõ kõnõlõma: «Kulõ, mi piät su är süümä. Sa nigunii lihha süvvä ei saa, nii et kellegi tõõsõ süümine tennü inämb kahh’o.»
Põdõr jääs nõuhtõ. Siski om täl inne surmaminekit… -
Seenehüpnuus
Minnu om kõik aig mõtsa poolõ kisknu. Hullus lätt tuu kiskmine esieränis sõs, ku seene mõtsan kasuma nakkasõ. Marjuga saa viil kuigi toimõ,… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kolikambrõ koll
Talomajja oll’ katusõ ala vällä ehitet illos suvõtarõ. Sääl miildü perretütrel tõõsõ tütrikuga, kes oll’ timäga ütevannunõ, muu rahva silmi alt kavvõmbal olla.
Nuu tütriklatsõ olli joba piaaigu preili. A näidega üten tilbas’ kõrvaltalo tsill’okõnõ lats’kõnõ, kinkalõ miildü kah ilostõ säet suvõtarõ. Tedä vanõmbidõ tütrigõ salajutu… -
Maolda nali
Bussijuht
Mille tege bussijuht nii, et ku om massina saisma pandnu, käü ümbre bussi ja toksas küll üte, kül tõõsõ jalaga bussikummõ?
Selle, et täl omma pikäst sõidust muna kintsõ külge kinni kliipünü, tä raputas niimuudu noid vallalõ. -
Puu otsa tagasi
Kuuli raadiost, et tiidläse omma vällä uurnu: pia läävä inemise tagasi ahvis. Ku inemise väega pall’o puutri ja teleka takah istva ja inämb sukugi ei liigu, sõs või nii juhtuda.
No ja pääliinah omgi asi käeh. Mito inemist omgi jo puu otsa tagasi lännü. A et Tal’nah… -
Jälle lugu
Paar aastat tagasi ollimi perrega Soomõn puhkaman. Tull’ mõtõ minnä lustiaida. Kävemi ilmaratta ja püürhällü pääl. Ümbretsõõri oll’ illus luudus ja uhkõ ilostusõ.
Jalutimi sääl niisama, kooni jõudsõmi üte kemmergu manu, millel oll’ illus väiku aid ümbre. Ma lätsi aialõ häste lähküle. Äkki läts’ kemmergu uss vallalõ. Poti pääl… -
Kon hädä suur, sääl abi lähkül!
Seo Eesti Vabariigi alostusõn juhtu mul üts andsak lehmä müümise lugu. Poig käve koolin, rahha läts’ hädäste vaia.… -
Tossu Tilda pajatusõ
Hiina seene
Tütretütär tull’ talvõl uma tõõsõpoolõga vanaimäle küllä. Kostis tõi tä üten paki Hiina siini.
Paki pääl oll’ opat, kuis näist hää suust saa. Määnestki suurt kunsti sääl es olõ, olku pääle, et Hiina seene. Külmäkapin külmä vii all tunn aigu leota, perän kupata ja katski… -
Maolda nali
Haiguisi ravi
«Vanaesä, kas sul Twitter om?»
«Ei olõ! Noorõst põlvõst kunagi oll’, a ma ravitsi tuu ilostõ vällä.»
* * *
«Mis ma sullõ tuu?» küsse naanõ, kiä hinnäst vällämaa kuurorti puhkama sõitma säädse.
«Tuu mis tuut, täämbädsel aol om võimalik kõik kõrraligult vällä tohtõrda,» kost’miis vasta. -
Järgmäne haldusreform vii mere mano
Raadiost kuuli, et Vanal-Võromaal oodõtas joba järgmäst haldusreformi.
Kuis parhilla ka valdu kokko ei pantasi, iks mere viirde ei jõvva. A järgmädse ümbrekõrraldamisõga om luutust, et ka meil vallapiiri mereni vällä läävä.
Nii käveki Võro maakunna vallajuhi Vormsi saarõ pääl opmah, kuis olõs mere veereh… -
Nal’anummõr
Vinne aigu oll’ poliitkasvatus väega tähtsä. Võro tehnikumih oll’ seo tunni jaos säetü suurõ saali püüne pääle oppamisklass. Sääl oll’ tähtsämbit asju Lenini kipsist pää vai büst, mis saisõ vineerist kasti otsah.
Poiskõsõ tahtsõva nall’a tetä. Nä nõstiva pää oppaja lavva pääle ja käändsevä kasti ümbre.
Üts kõkõ väiksemb… -
Kassi õnnõtus
Olli vahtsõ Eesti edimädse aasta. Eläsimi tuukõrd mehe ja pojaga Antslan üürimajan. Meil oll’ paar pinni ja kassi. A üüse vahel iks… -
Tossu Tilda pajatusõ
Jalaga astõn ja ratta sälän sõitõn
Tutva miis kõnõl’, kuis tä Võro liinan kats kõrda pidi jalgratta ala jäämä.
Kõgõpäält ilosal suvõõdagul, ku tä astõ kodo poolõ. Tii oll’ küländ lagja, a keskelt konarliganõ. Tuuperäst hoit’ miis veere poolõ, mis oll’ sille. Äkki käänd’ täst sälä takast müüdä… -
Maolda nali
Kats küsümüst Mulgimaa kotsilõ
1) Kas tiiät, määndse Mulgimaa liina nimi kõnõlõs ütest väega tunnõtust spordialast?
2) A tuud tiiät, mille Tõrva liinan ei olõ õigõusu kerikut?
Vastussõ:
1) Loomulikult om tuu Karksi-Nuia, miä kõnõlõs saibaga hüppämisest.
2) Iks tuuperäst, et kiäki taha-i olla Tõrva papp. -
Teritedüisi suusõga olümpiäle
Kuuli raadiost, et viil ütessä kuud inne talvitsit olümpiämängõ olõ-i Haani suusatiimil määrdemiihi. Nuu omma mehe, kiä pandva suusõ ala tavoti muudu asja ja sis triikvä tuud niikavva, ku tsärisemä nakas ja suusa häste nilbõs saava.
A vahepääl nurisõsõ iks suusataja spordireportõrilõ, et suusa olli… -
Vussilännü külä pääl käümine
Tullimi poiskõisikooriga esinemäst. Jõudsõmi intrahe ilda, kotost koolihkäüjä pidimi kah är jaotama tarri vahel. Kellelgi tull’ mõtõ minnä tõsõ kõrra pääle tütrigõ mano.
Lätsimi kõgõ suurõmbalõ tarrõ, kiäki pandsõ tulõ palama. Iistlaulja kisksõ türigõl tekke päält. Tütrigu karksiva üles ja naksiva vasta ründämä. Tooli… -
Joosun tsumadan
Elo om parhilla sääne, et loet-kullõt uudisit, kon inämbähe iks röövitäs, varastõdas vai kogonistõ lüvväs maaha. Naksi sohvanukan mõlguhtama, ammu’s tuu ausa… -
Tossu Tilda pajatusõ
Lõhnaõli ja poliitiga
Valla sotsiaalammõtnik läts’ tutva provva mano. Tuu oll’ sääne provvakõnõ, kinkalõ miildü pall’o küssü. Seokõrd tahtsõ tä tiidä:
«Mis tollõ odekolonniga vallalõ om?»
Ammõtnik ai kõrva kirki. Tä es saa küsümisest arvu. A vanaprovva lassõ edesi nigu kuulipritsist:
«Mis nä timä ümbre kisklõsõ?»
Asi oll’ segätsest segätsemb.… -
Bussiga asku vidämä
Ma kuuli raadiost, et pääliina inemisil lätt elo põnõvas. Üts ja sama firma nakkas nii asku ku inemiisi vidämä.
Tuu näge vällä sõs nii, et ku oodat bussipiätüseh ja tulõ buss, saat bussi pääle minnä, ja ku sääl asu kõrval ruumi om, saat istu kah. A… -
Maolda nali
Pini ja pähkmä
Üts vanamutt, ku bussi pääle tull’ ja piledi ost’, pakk’ bussijuhilõ kotikõsõ pähkmit kah. Niimuudu kümme aastakka egä kõrd. A ütskõrd inämb es paku.
Bussijuht es tihka kõrraga küssü, a uudishimu oll’ suur ja lõpus küsse, mis juhtunu om.
«Oi, pojakõnõ, halv asi om juhtunu. Mu pinikene… -
Soss-sepp John
Ütskõrd oll’ mu vanalesäl vaia kraavi kaiba. Kutsõ sõs appi tüümiis Johni, kes ollõv kõva kraavikaibja.
Vanaesä tsusas’ kraavi ütte otsa puuroika ja köütse kabla üte otsa roika külge. Tõmmas’ kabla sirgõlõ sinnä, kohe tahtsõ kraavi kaiba, ja ütel’ Johnilõ, et kaibku kraav täpsele sinnä, kost lätt kabõl.
Et kabõl… -
Kuis ma sitasitikalõ hädätappu tei
Lugu juhtu 1950. aasta paiku, a om seonimaani selgele meelen. Elli sis imä ja vanaimäga Rõugõ lähkül Hinu külän ja käve Rõugõ kooli edimädsen vai tõsõn-kolmandan klassin.
Tiidse hädätapust – eläjäl ei või laskõ vaivõlda. A noid rumala nimega sitikit sibasi sakõst lauda ussõ… -
Võrumaa vägi
Oll’ Tartun arstõ man käümise päiv.
Kõgõpäält oll’ aig kinni pantu silmäarstilõ. Sääl uutmist pall’u: järekõrran saisi ilmatu aig, sõs kontrolliti nägemist, sõs uutsõ…