Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatusõ
Müräk ja päkädsi
Kiirabi sõit’ välläkutsõ pääle haigõ mano. Sõitja olli kats tohtrit ja abitohtõrdajast tudõngipoiss, kink käen ka autoruul.
Tohtri võti uma uurmisõ ala tõbidsõ perreimä. Tudõngipoiss pand’ tähele, et ussõprao vaihõlt hiilvä tedä kats paari silmi.
«Tere!» hõigas’ poiss silmile. Tõõsõst tarõst asti vällä kats tsill’okõist perrepoiga.… -
Vemmalvärss
Imäkeele oppaja and’ latsilõ kodotüüs kirota üts värss, luudusõst vai eläjist. Parõmbil kästi ette kah lukõ.
Üts tragi tütrik, näost verrev, lugi: «Kitsõl kellä, oinal muna, sokul kõkõ parõmba.»
Oppaja nimi oll’ kah Sokk. Tõõsõ naksiva naarma, a oppaja Sokk ütel’: «Ärke naarkõ – seo om vemmalvärss.»
Oleski Villem -
Maolda nali
Kats lühküt luku
Mailma kõgõ lühemb kolmõ rahva lugu: eestläne, vinläne, sakslanõ ja Ruitlanõ.
Viil üts lühkü lugu täämbädsest poliitikast: idioot ollõv Sesteri Sveni kutsnu Ligi Jürgenis. -
Ärtegemise aig
Kuuli raadiost, et kõiki kutsutas är tegemä. Et Eestimaalt pääle nakanu ärtegemine om jo üle mailma lakja lännü.
Tiiä-i, kuis muialpuul om, a Eestih mõistõtas kül häste är tetä.
Mito aastat om kõnõldu, et meil om puudu suurõst ideest. A kos määnegi suurõmb mõtõ tulõ, sõs lövvüs kõrraga… -
Hädäh rahaga
Mis om eloh kõgõ tähtsämb? Vanõmba ütlese kinmähe – tervüs. Noorõ ei tiiä luuvalust midägi, näile tulõ edimädsenä miilde raha. Omge nii –… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kaubamajan kontrolli küüdsin
Andropovi aigu pidi kõik tüütegijä ummi tüükotussidõ pääl püsümä. Ei määnestki ümbrehulkmist!
Patutsit püüti egä päiv. Tuu jaos oll’ terve kari kontrolljit tüüle võet. Kes nä olli ja kost tulli, tuud es tiiä kiäki.
Ütel pääväl oll’ Tarto kaubamaja uss seestpuult lukku pantu. Kaubamajan nigu kõgõ… -
Õgalütel uma hais
Oll’ kullanõ Vinne aig, ku inemine oll’ viil inemisele inemine. Liiso plaanits’ hummogu liina sõita, tekk’ hindä kõrda, kipas’ ka parra topsi õukat ja jalot’ bussi pääle.
Järgmädsen piätüsen tulli pääle kats kar’atalitajat, kinkal kah oll’ liina asja. Sai sis buss tsipa sõita, ku üts kar’anaanõ kuulut’: «Maimu,… -
Maolda nali
Midä tetä miljoniga?
«Midä sa teesi, ku võidassi lotoga miljon eurot?» küsüse tüülise Navi suurõtalonigu Timmi Mardi käest.
Mart jääs mõttõlõ. Mõtlõs tükk aigu, ja mõtlõski vällä.
«Väetüst ostassi.» -
Kurõjutt
Kolhoosiaigu, ku ma viil autojuht olli, juhtu sääne nali.
Ma vidäsi tii pääle ruusa. Ikäv oll’ ütsindä sõita ja mu tutva Jaak trehväs’ mukka üten sõitma. Lopatimi niisama ja aimi porri. Tii läts’ tädi majast müüdä ja tädipoig Tõnis vahtsõ tii veeren, kuis autu müüdä sõitva.
Võtimi Tõnisõ pääle, saa lats… -
Piät opma!
Oodi üts hummogu bussi ja sai kokko üte Laine-nimelidse tutvaga. Küsse: «Kohe sa läät varra hummogu? Su tüü om jo rohkõmb õdagidõ?»
Laine ütel’, et tä lätt Väimälä poolõ. . . .
«Mis sinnä?»
Laine ütel’, et tä lätt kursuisilõ opma.
Laine om puhastustüüline, vanast üteldi lihtsäle: koristaja.
«Tohoh, kas sa ei mõista inämb põrmandit… -
Elronni rongiga võikijuuskminõ
Ku poja perre väikene preili sündü, kutsuti vanaimä appi.
Kõgõpäält sõidi vastatsihti, et jõuda Elronni rongi pääle. Varra hommuku bussiga… -
Tossu Tilda pajatusõ
Väümehel viga man
Võro tütrik läts’ mehele, kiä oll’ peris tõsõst Eestimaa nukast. Tütrigu esä sõbra tundsõ huvvi, kas sai ka väärt väümiis.
«Meistri egä tüü pääle, kõgõ valmis käe külge lüümä!» kitt’ värski äiapapa. «Mu naanõ ja tütär kitvä tedä kah. Ummõtõ üts suur viga om täl:… -
Vahtsõnõ muud
Olõ es kavva aigu tagasi, ku naasõ aluspükse es tunnista.
Ku nuu asja muudu tulliva, sis vanõmba naasõ noid kõrraga umas es võta. Latsõlatsõ tõiva vanaimäle mitu paari ilusid aluspükse ja seletivä, kuis ja mille noid vajja tarvita om.
Ku tõnõkõrd vanaimäle küllä lätsivä, sis näivä, et… -
Maolda nali
Seldsimiis Makulin
Umaaignõ EKP keskkomitee büroo juht Vaino Karl es mõista häste eesti kiilt. A telefonin hõigas’ iks selgen eesti keelen toro sisse: «Ma kuulin!»
Ütskõrd oll’ tulnu üts arvada tähtsä tegeläne keskkomitee majja. Täl ollõv kokkosaaminõ. Ku küsti, kelle mano, oll’ vastussõs: «Seldsimiis Makulini mano.»
«A säänest ei tüütä tan.»
«Kuis… -
Soss-sepäst meistris
Pall’o aastit tagasi tegi tuuaignõ Võro leeväkombinaat Katariina kohvigu. Mu vanaimä kutsuti sinnä tüüle. Tä es tiiä kohvigu-tüüst mitte midägi. A nigu pall’o noorõ inemise, nii arvas’ ka vanaimä, et mis tuu õks är ei olõ, külh saa toimõ. Nii tä võtsõgi tüü vasta.
Inne kohvigu vallalõ… -
Tüü ei riku miist, a miis tüüd kül
Mõni aasta tagasi, ku veimi lihakombinaati uma armsa lehmä, jäi laut tühäs. Tükk aigu es taha mi sinnäpoolõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Rehkendämise rõõm
Ütskõrd aastit tagasi oll’ kevväi käen ja kooliaasta lõpp lähkün. Edimädsen klassin es olõ üts poiskõnõ kümne seen rehkendämist selges saanu.
Nuur koolipreili kaivas’ umma suurt murõt vanõmbalõ tüükaaslasõlõ, kes üteliidsi oll’ internaadin kasvataja. Tuusama poiskõnõ tekk’ kah pääle tunnõ sääl ummi koolitükke.
«Olõ no murrõlda,… -
Sanna man
Vanast küteti sanna mõnikõrd mitmõ perre pääle. Mehe olli joba sannan käünü ja võtsõva tarõ man õlut. Naisil olli latsõ kah sannutõdu ja saiva esi lõunõt visada ja mõskõ.
Ütel poiskõsõl nakas’ ikäv ja timä läts’ sanna aknõst kaema, midä naasõ sääl tegevä. Juusksõ sis meeste manu ja kuulut’:… -
Uutmada külälise
Mu esä juhtsõ mõnõ aasta tagasi jahisektsiooni ja ütel talvõpääväl oll’ täl asja Põlvahe jahimajandihe. Imä lepse uma sõsarõga kokko, et nä ommava niikavva Orajõõl vele puul küläh, ku esä ummi asju aja.
Ilm oll’ illos ja imä sõsaraga lätsi suurõ tii pääl auto päält maaha, et kilomiitre… -
Kivigõ õkva aknõlõ
Uma puulsada aastat tagasi käve ma Antsla keskkooli kümnõndõn klassin. Mi pidimi käümä koolivormin, valgõ kraegõ tummõsinitse vai pruuni kleidigõ.
Mul… -
Tossu Tilda pajatusõ
Sepp es salli segäjit
Umal aol tekk’ sepp Priidu uma abilisõga väega kõrralikku tüüd. A tä es kannata sukugi, ku mõni tedä tüü mano segäma tull’.
Kutsmada küläliisist vallasaamisõs olli sepäl uma kavalusõ.
Tuud juhtu sakõst, et sepikotta tüknü segäjä säält ärpalotõduisi püksõ vai kuhtiga är pagõsi. Priidu… -
Suur tülü
Naanõ ja miis tülütsivä. Kõva helügä naanõ lõvvas’ nii, et terve külä helisi. Tasatsõmb miis es saa midägi vasta üteldä.
Kõrraga jäi naanõ vaiki. Miis küsse tassakõistõ: «Memmekene, mis nüüt juhtu?» Naanõ kärät’ vasta: «Piä suu! Ma liimi proteesi suuhtõ tagasi ja röögi sis edesi!»
Lehe Lonni -
Piigli ei avida!
Üts miis võtsõ salahuisi naasõ, kedä õkva ülearutsõ silmäiluga õnnistõt es olõ. Läts’ kuun naasõga sugulaisi poolõ kartulivõtmisõ talussilõ.
Hummukusüük oll’ süüdü, rahvas kõik põllu pääl. Majaperemiis läts’ viil tarrõ kaema, kas säält iks tuli sai är lastus.
Tarõn oll’ tuusama naistõrahvas ja säädse hinnäst hoolõga piigli iin.… -
Bussijuhi hädä
Aastit tagasi oll’ mu esä bussijuht ja sõitsõ Võro-Tarto liini.
Ütskõrd jäi täl Tarton inne tagasitulõkit aigu ja tä läts’ tõsõ bussijuhiga juttu aama. Aiva juttu ja kõndsõva ümbre bussi, et üteliisi kaia, kas bussiga om õks kõik kõrran.
Ütekõrraga kaiva, et kõrval saisva bussi alt nakas’…