Perämine külg
-
Äpärdüs mütsüga
Taa lugu juhtu mu vanaesäga, kes eläs Räpinäl.
Hummogu oll’ vanaesäl kipõ bussi pääle. Rõivit vahetadõh istsõ tä sängü pääle ja pand’ sinnä uma karvamütsü kah.
Must kass tõmmas’ hinnäst musta mütsü kõrval kerrä ja jäi magama.
Suurõ kipõga haarsõ vanaesä mütsü perrä, a haarsõ hoobis mustast kassist… -
Rahapada
Mi talo üte naabriperemehe nimi oll’ Peeter, a kutsuti tedä Petras, tõnõkõrd viil vanas Petras. Tä elli umah elämiseh naasõ ja katõ latsõga.
Muido es… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kaarakülbmine keldsä pääle
Ütskõrd Vinne aigu pidi rajoonilehe kokkosäädjä parteikomiteehte kuunolõkilõ minemä. «Tulõ õkva tagasi!» hõigas’ tä viil inne minekit.
Tunni lätsi, a miist ei koskil. Kats keeletoimõndajat, noorõmb ja vanõmb, olli joba murrõn, kuis leht valmis saa. Vanõmb ütel’ sis noorõlõ: «Teeme esi lehe valmis, inne küländ… -
Tõmbat saina maha!
Mi külän elli üts eluaignõ poissmiis kuun uma imäga, tuu oll’ suur ja tukõv naistõrahvas. Poig tükse hinnäst iks kavvõmbas kõrtsi manu unõtama, ku imäle miiltmüüdä oll’.
Ütskõrd kisksõ päiv jo õdakulõ, a poiga jäl kotun es olõ. Imä kaksas’ söämetävvega pojalõ kõrtsi manu perrä.
Imä vansõ… -
Vastlapäävä avvuhind
Ellimi tuukõrd Sõprusõ kolhoosin. Sääl peeti kolhoosirahvalõ iks pidusiid ja võistluisi.
Oll’ 1986. vai 1987. aasta vastlapäiv. Pitu peeti vanan Tsäpsi koolimajan, liulaskminõ oll’ kolhoosikontori takan korgõ mäe otsan.
Kõik saiva kelguga alla sõita. Kõgõ pikõmba liu pääavvuhind oll’ põrsas.
Juhtu nii, et sõidu võitsõ mu meheveli… -
Lämmä keededü muna
Taa lugu juhtu nii umbõs 50 aastaigu tagasi, ku enämbüisi bussiga sõidõti ja väikeisi autuid oll’ mõnõl ütsikul.
Tii olli talvõl ilmast ilma nilbõ vai kinni tuisanu. Talvõkummõst es olõ mi riigin viil kiäki muiduki kuuldanugi.
Ku bussijuht pelläs’, et ta rahva kraavi aja ja peräst… -
Hambajant
Elli paarkümmend aastat tagasi Antslan Oru uulitsõ üürimajan. Tuu oll’ sääne vanaaignõ elämine.
Hoovi pääl oll’ suur pikk hoonõ, kon olli rian sann, ait,… -
Tossu Tilda pajatusõ
Värdi, võta malk!
Perren kasvi kolm poiga. Kats ütehar’alist olli suurõmba, kolmas viil tita. Imäl oll’ koton pall’o tüüd, nii tull’ suurõmbil poigõl väikeist velekeist hoita avita. Tuu poissõlõ sukugi es miildü. Näil oll’ iks ummi tähtsit asjo aia.
Poisi kaibsi imäle umma murõht. Imä trüüste, et kül… -
Raha vägi
Rahal om õks väega suur vägi. Ku rahakotiravva vallalõ lüüt, sõs kõik paranõs. Nii om olnu vanastõ ja om parhilla kah.
Kolhoosiaol habõ kolhoos kõik nurmõ hindäle tarvita. Mi perrele anti hainamaas üts suuniidükene, koh perve pääl õnnõ kasvi hain, a ümbretsõõri väega kehvä.
Esä imäga kopsõ käsivikatiga kõik… -
Kimmäs kotus
Ütel talvitsõl vehvermentsitii õdangul kõnõli mu hüä tutva abielopaar, miä näil 30 aasta iist juhto. Abielo om jo tiidä värk, nigu roosipuhmõ vaihõl… -
Tossu Tilda pajatusõ
Uhkõ suusasõit
Koolipoiss üten Võromaa alõvikun sõit’ suusõga kodomaja mano. Suusk juussõ kipõlt.
Parajalõ tull’ timä kodomajast vällä kooli direktri, kes käve poisi imä käest piimä tooman. Kokkopõrkaminõ oll’ sääne, et poiss pikäle maan, direktri kõgõ piimäkarraga säälsaman pikäle ja piim lumõn.
Direktri nuumsõ koolipoissi nigu esä ja… -
Kursusõvanõmba porkvell
Seo lugu juhtu pall’u aastid tagasi Tarto liinan EPA tudõngidõga.
Kursusõvanõmb Tsäri (nii mi Harryt) kutsimi) käve pääle koolipäivä üteh kursavele Hurdaga stipi peräh. 35 ruublit võeti hindäle, tõisi raha panti Tsäri porkvelli, mis oll’ kulunu sändses armõtus, et toda ei olõs sant kah üles… -
Ravitsõja man
1991. aastaku jaanuarin loiõ Setomaal poodi saina päält, et kultuurimajja tulõ Ukraina ekstrasenss Prohodko Vitjä. Nakkas inemiisi terves tegema, viinast ja suitsust är… -
Tossu Tilda pajatusõ
Tüngäkõnõ
Vahtsõ aasta algusõn hoiat’ raadio tüngäkõnnõ saamisõ iist. A kuis sa tiiät, et tuu om tüngäkõnõ?
1960. aastidõ lõpun oll’ illos suurõ lumõga talv. Mu tüülavva pääl kõlisi telehvon. Tõõsõl puul kaivati, et Obinitsa puuti ei olõ kolm päiva leibä tuudu. Et tulku aokirändus kipõlt appi!
Valisi kooperatiivist… -
Piimäautugi ei peä kinni!
Oll’ tävven ilun suvõpäiv. Käve Võrun hambatohtri man ja mul kaksati hammas vällä. Mul oll’ väega sant olõminõ, kopõrdõ kuigi bussijaama ja sai õkva bussi pääle.
Buss oll’ joba Puusepä piätüsest müüdä sõitnu, ku trügisi ettepoolõ ja palssi piimäpuki piätüst. Bussijuht kärät’: «Mis asja? Piimäautugi… -
Ornung
Mu esä käve tõsõ ilmasõa rassõ tii läbi Saksa poolõ pääl. Või-olla tuust aost oll’gi peri timä kõva kodokõrd. Esä «firmasõna» olliva ornung ni akkuraat (tuu tähendäs täpsehe kõrrah). Kõik as’a pidivä saisma uma kotussõ pääl.
Ku üle tarõ mürisi kõva donnerwetter, sis joba tiidse, et miä om vildakilõ,… -
Ku ei olõ surmatõbi…
. . . .sõs saat iks viinast api – nii ütlivä vanõmba inemise, ku ma viil lats olli.
Kangõba kraamiga raviti kõtuvallu ja palavikku,… -
-
Tossu Tilda pajatusõ
Kotus vahtsõ ordõni jaos
Läbi saanu aasta lõpun kõnõldi jäl üle pikä ao Breþnevist, kiä olõs 110aastadsõs saanu. Tuu umaaignõ riigimiis eläs anõkduutõ kaudu täämbädseni rahva mälun. Elo esi teküt’ noid anõkduutõ mano.
Lugu juhtu 1976. aastal, ku dorogoi Leonid Iljitš 70. sünnüpäivä pidi. Ku ausa olla, sis… -
Lunt eederi vasta
Seo lugu oll’ vana raha aigu. Eeder ja hansa olliva sis väegä tähtsä roho. Eederit juudi egäsugutsidõ haiguisi vasta – eeder pidi… -
Tossu Tilda pajatusõ
Jõulumälehtüs 1948. aastast
Ellimi sis Võrosuul uman majan. Esä ja üüriline Dimitri istsõ kaalakuti lavva takan, hansapitsi nõna all, ni lauliva suurõ rõõmuga mõtsan kasunust kuusõkõsõst.
Lauliva kumbki uman keelen. Dimitri oll’ sõan olnu, Berliiningi sõdinu, ja tä pluusõ pääl rõnnan kõlisi ordõni. Ma vehkse näile takti lüvvä.… -
Adra käigukast
Süküskünni aig 1980. aastil Karula kihlkunnan Haabsaarõ tüükua man.
Lindimehe Veiermanni Tõnu ja vana Paring tohkitsi hummogu ummi massinidõ man, mõlõmbil pää hirmus haigõ.
Astsõ sis osakunnajuhataja näide mano ja küsse: «Mis ti, mehe, mol’otadi, et põllu pääle ei lähä? Tiiäti jo esiki, et meil künniplaan kõrbõs!»
Vana… -
Tüüpäiv, miä lää ei meelest
Mu imä oll’ hulga aastit tagasi Võrol Raadio Ringin tüül. Tä oll’ sääl pääväuudissidõ toimõndaja. Egä päiv olli kell viis õdagu ka võrokeelidse uudissõ.
28.09.2000 oll’ kõgõ tähtsämb pääväuudis tuu, et Noolõ Erki võitsõ Sydney olümpiämängõl kümnevõistlusõn kuldmedäli. Imä lugi tuud uudist võro keelen… -
Väsünü appitulõja
Uma Lehe 2016. aasta suurõ jutuvõistlusõ võidujutt!
Niitse Puusepä külän maamaja man ristikhaina, ku aia taadõ ilmu tutva miis, vikat sälän.
Miis…