Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatusõ
Kitsõtallõ ja matõmaatiga
Umaaigsõ Kolepi kooli matõmaatigaoppaja Tedre Linda pidi kitsi. Oppajat kutsuti Kitsetädis.
Kõrd talvõl, ku ilmajaam lubasi väega külmä üüd, pallõl’ Kitsetädi kooli direktri käest lupa kitsõtallõ üüses koolimajja lämmäle laskõ.
Hummogu sai selges, et eläjä olli eelmidsel pääväl tettü matõmaatiga kontrolltüü nahka pistnü. Ku oppaja… -
Äpärdünü ehalkäük
1967. aasta talvõl oll’ lummõ peris pall’u. Mu kodu oll’ külä lõpun. Inne toda oll’ puukuur, jupikõnõ aiamaad ja sõs tõnõ maja, kon eläsi mu peigmiis Elmar. Päivä tüü man tä ütel’, et tulõ õdagu mullõ küllä.
Uutsõ ja uutsõ, kell läts’ joba pall’us. Lõpus koput’ mullõ… -
Latsõ suu ei petä
Mi perrele anti inne sõta Eesti aigo Räpinä vabadussamba platsi kõrrahhoitminõ. Tuu iist sai säält niitä haina lehmäle.
Päält sõta tull’ Venne aig. Sammas laste õhko. Heitämine oll’ suur ja plats oll’ kivimüräkit täüs. Esä nägi, et sammas jäi pia tervest, aga kohe peräst kattõ, es tiiä… -
Tütrik kesk massinavärki
32 aastakka tagasi nakas’ mu koolitii Tsirguliina keskkoolin lõpulõ saama. Lõpõtusõs pidi tulõma viil umblõmisõ oppus. Mullõ oll’ tuu hirmsalõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Poliitikist võro keelen
Võro keele nätäl trehväs’ ütte Eesti valitsusõ sadamisõga. Raadion aroti saatõjuhi vana valitsusõ maahavõtmist ja vahtsõ võimulõsaamist.
«Rõivas pruugiti är ja visati minemä,» arot’ üts saatõjuht. «Rõivas – tuu om puhas võrokiilne nimi jo. A kuis om võro keeli ärpruugitu rõivas – tuu om jo… -
Kuis ma vanaimäle latsõsaamisõ asjun oppust anni
Seo ilma aigu ei olõ latsõsaamisõ ümbre inämb määnestki salgust. Latsõuutõl naasõ kõnd’va lämmä ilmaga ringi, suur kõtt iin puhtani pall’as, ja näide olõmanolõva väiku poja-tütre tiidvä väega häste, et imäl kasus kõtun tita ja esä um tuu tita sinnä… -
Imeruuhv
Tuu juhtu Orava vallah Kõliküläh. Üts naabrikülä miis sai hindäle mino uno Karla naabrimehe Kõlli Jaani elämise. Kõlli Jaan oll’ kiudutõdu Tsiberihe, kõgõ perega,… -
Tossu Tilda pajatusõ
Om ilman sulikit!
Ütel kinäl pääväl tull’ aolehetoimõndustõ nuur miis ja pand’ aokiränigu ette lavva pääle viinapudõli.
Naisaokiränik hiitü är. Säänest asja es olõ timä pikä tüüao seen viil olnu, et tälle kesk valgõt päivä viina pakutas!
A mehe jutust tull’ vällä midägi muud. Tollõ noorõ mehe… -
Nummõr 13 hoit minnu
Ma olõ sündünü 13. juunil. Lõpõti Kuldrõ koolin säitse klassi – 13. lend. Antsla keskkooli lõpõti, oll’ kah 13. lend. Ku Võro liinan garaaþikoopõratiivi sai, tull’ loosiga 13. boks. Kats kõrda olõ surmast päsenü 13. kuupääväl. . . .
1963. aasta suvõl üte pulma aigu lätsimi tõõsõ mehega vankriratast… -
Kivvega «eläjide» vasta
1970. aastidõ algul olliva rahvamajah kinonäütämise õdagu. Kõrraga näüdäti kassa täütmises kattõ filmi: edimäne olle kas sõast vai suurõ kodomaa… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kuulsa nime solvaminõ
Gümnaasiumi perämädse klassi opilasõ pidi läbi lugõma terve virna raamatit. Abiturient Oskar oll’ hädän: suur jago kirändüsklassikast oll’ timä meelest määnegi hämmär targutaminõ – saa es nõiakooli opilasõ Harry Potteri seikluisiga võrrõldagi. . . .
«Stepihundi» ja mõnõ tõsõ lugi Oskar iks läbi. No Ristikivi «Hingede üü» oll’… -
Suurõga ei olõ mõtõt vaiõlda
Olli vanaimä man. Unu oll’ kah sääl. Istsõmi läve pääl ja aimi niisama juttu.
Ussõ kotsil om meil varikatus. Ma tahtsõ teedä, kas saanu katust üllen hoitvat ravvast posti vaheta puust posti vasta. Unu arvas’, et mille tedä piät vällä vahetama, nii om jo hää.… -
Kavalus päst’ hädäst
Lugu juhtu innembi Võromaal Kasaritsa kandih.
Tuudaigu veeti posti hobõsõga: lumõga riiga ja pall’a maaga vankriga. Talvõ olliva iks talvi muudu – pall’o lummõ ja keväjä pall’o suurvett egäl puul. Postividäjäs oll’ nuur latskõnõ Lea, kes sai hobõsõga häste toimõ.
Ütskõrd keväjä, ku suurvesi jälki nigu… -
Kokkusaaminõ «kahruga»
Ma sõida valla bussiga tüü manu. Tõnõkõrd sõida tuusama bussiga tüült kodu kah. Ütskõrd, ku ma kodu sõitsõ, tull’ bussijuhiga… -
Tossu Tilda pajatusõ
Laiskus mass’ kätte
Kopra paisuti ujakõsõ niipall’o üles, et suurõ vihma aigu uhtsõ vesi minemä nii tii ku seoilma-aigsõ kerge truuba. Tiitüülise lätsi truupa otsma ja löüdse tuu kõvastõ allavuulu üles kah.
Truuba-toron oll’ väiku risuunik seen. Tüülise es viisi naada tuud rissu vällä kiskma ja naksi toroga… -
Valgõ hiirekene
Ku mu imä Varõstõ küläst är Tarto liina kuuli opma läts’, tõi tä säält üte sõbranna käest hindäle väiku valgõ hiirekese.
Imä sõitsõ rongiga Verioralõ ja hiir oll’ täl karbiga üten. Säält tull’ hiir vällä imäle üskä. Tuu oll’ tõisilõ sõitjilõ huvitav kaia ja imäl oll’ peris… -
Kikka surm
Sjoo lugu juhtu jo pall’o aastit tagasi. Ollimi terve perega maal mehe koton. Oll’ suvõ lõpupuulnõ aig. Tuul kevädel oll’ meil võetu broileri ja ildampa maalõ viidü. Ämma puul oll’ näil ruumi küländ. Latsilõ miildü näidega olla.
Ollimi kõik aian. Kõõ väiksemp lats mängse sääl uma nukuga. Tä oll’… -
Kos tuu Vana Tallinn om?
Krabi külätiatri pidäsi uma 16. aastapäiva ja sääl olõ ma ollu algusõst pääle. Olõmi terve perrega tuust näütlemisepatsillist purõtu: ma, mu küleluu ja mi neli last.
Es jää latsõlatsõ kah tuust hädäst putmata. Iks veeti nä pruuvi üten, selle et ku terve pere lava pääl mängse,… -
Suur pauk
Edimädse Eesti Vabariigi aigu ehitivä mu esä ja vanaesä hindäle vahtsõ elomaja. Vanna elomajja panti suvõs kana.
Kanul oll’ hüä aknõst vällä kanaaida linnada… -
Tossu Tilda pajatusõ
Agitaator viiga hädän
Nuu ammuskidsõ suvõ olli ilosa. Päiv paistu ja vihma sattõ harva. Tammula järve viir oll’ rahvast täüs – päävävõtja, ujoja ni tsuklõja. Kõigil tull’ silma pääl hoita. Toonaskinõ vetelpästepäälik kuts’ ammõtihe uma noorõ sugulasõ.
Poiss saisõ vetelpästeputka rõdu pääl ja karist’ läbi mögafoni, et kiäki… -
Lats võlaraamatun
Ku ma olli kuvvõaastanõ, saatsõ imä minnu elun edimäst kõrda ütsindä puuti. Tä andsõ mullõ üten kümme kruuni ja ütel’, mitu ijätüst tuu iist saa.
A nigu ma poodi ussõst sisse astsõ, läts mul hirmuga meelest är, mitu ijäätüst tull’ osta. Mõtli sõs, et ku üten anti… -
Vallavanõmba äpärdüs
Eesti riigi edimädsel aol olli latsõ ristjadsõ. Vadõri ja osa küläliisi olli joba kohal. Keriguopõtajalõ minti perrä.
Vallavanõmb oll’ kah kutsutu. Tuu tormas’ ussõst sisse, näkk’ lavva pääl torti ja kitt’: «Oi mis torõ kuuk!». Es ütle terege. A sis hüpäs’ kõrraga hiitünü näoga tagasi ussõ… -
Rahvas rännäs
Päält sõta rännäs’ rahvas ilma pite: kes es tohe minnä kodupaika, kel olli koskil võla vai halva teo.
Kruutusõ moonakülä rahvas tiidse, et ku tull’ setukas suurõ vankriga, oll’ potiseto. Ku tull’ laia kaarõga mitu hobõst, olli mustlasõ platsin. Nä tahtsõva õnnõ kuuluta, a tiieti, et paari… -
Kallis kos’ankäük
1980. aastidõ edimädsel poolõl käve tiiehitüs Käätsost Mõnistõ poolõ. Ma kammandi kah tuu man. Vahtsõ tii tsiht läts’ vanast tiist kavvõmbõlt…