Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatus
Autujuhiluba prantsusõ keelen
Kuvvõkümnendide aastidõ lõpun, säitsmekümnendide algusõn olli Võrol väega hinnan as’aarmastajidõ autujuhilua saamisõ kursusõ. Tõisi hulgan läts’ sinnä õdagukooli direktri Õitse kah.
Noore mehe, kes kursuisi tei, olli kah õdagukoolin käünü. Nä tundsõ Õitset ja tiidsevä, et tehniga tundminõ täl esieränis laabsa ei olõ. A mehe… -
Trehvämine mõtsaeläjidega
Seo lugu johtu sis, ku olli viil lats, kohki 1960. aastaga paiku. Mi perreh oll’ viis last ja ma eelviimäne.… -
Parm tsuskas: jaanipäävä kolmas pühä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Võtami suvvõ hilläkeisi
Ma kuuli raadiost, et inämbüs eräkundõ tegeles pääle valimiisi hindä sisse kaemisõga. Tuu om väega hää. Ütelt puult saami arvu, et nigu olõ-i olõmah üttegi läbini hääd inemist, olõ-i olõmah üttegi ideaalsõt eräkunda.
Tõõsõst külest om meil kõikil vaia vaihõpääl huug maaha võtta ja hindä sisse… -
Tossu Tilda pajatus
Kalapalakõsõ seigelüs
Talumiis kutsõ rutulidsõ tüü tegemises abiliidsi. Tüü tettü, pallõldi kõik lauda. Et peremiis oll’ kõva kalamiis, oll’ lavva pääl kala kah.
Taldrik kalaga oll’ üte abimehe nõna all. Miis roobits’ meelütäjä palakõsõ hindäle taldrigu pääle ja tundsõ tuu man hapukat hõngu. Vast om kala halvas lännü? Egäs… -
Es näe kedägi
Oll’ illos lämmi suvõpäiv. Lätsi mõtsa viirde maaskit korjama. Päiv paistu ja nõrk tuulõkõnõ jahut’ ilma. Mul om uma kotus, kon ma egä aasta käü.
Paar väikeist topsi sai jo täüs, ku kuuli, nigu olõssi tsia röhknü. Hiitü är. Inne suuri puid oll’ võsu, kon kasvi nii kõivõ… -
Käsivikatiga niitmise opminõ
Poiskõsõn kait iks maal, kuis esä, imä vai vanaimä käsilde vikatiga haina niitse. Tundu sääne lihtsä tüü olõma: mugu… -
Parm tsuskas: pidosüük valituilõ
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Lõpupidodõ aig
Ma kuuli raadiost, et pia tulõ sääne säädüs, et noorõ inemise piät opma, nika ku katõsatõist aastat vanas saava. No kost tuu mõtõ sõs võeti? Ma mälehtä-i inämb, pall’o aastit om kõnõldu eloaigsõst opmisõst. Ja mitte inämb kõnõldu. Egäüts om esi tunda saanu, kuimuudu elo lätt… -
Tossu Tilda pajatus
Preili Pilpanikõrdisõ hää nuhe
Üten maakoolin oll’ oppaja, kellele külämehe anni hõigunime Pilpanikõrdis. Tä oll’ väega kondidsõ kihäga. Ega inemise oppajidõ kotsilõ midägi halva es ütle, selle et egäüts tekk’ umma tüüd.
Preili Pilpanikõrdisõl oll’ sääne nõrkus, et tä tsiugas’ hindä pääle nuhevett. Tuu es sekä kedägi, inemise harini… -
Suladsõ palgapäiv
Talusulanõ sai uma edimädse palga. Võtsõ kar’alaudast käevangu kõgõ valgõmba pääga nüsjä ja kutsõ tä liina restoraani. Telse sis lavva pääle hääd ja parõmbat. «Kulõ, mis ma viil telli? Mul om ülemädse kõrra pääl tellit tarõ, pehme kanasulgist tett tekk sängü pääl. Kanasulõ omma täämbä hummuku kana… -
Imä, mõmmi tulli!
Alli oll’ Võromaa tütrik ja ku lõpõt’ EPA, sai täst tõpratohtre. Elli perrega Virumaal. Oll’ tõsõ tütre saanu ja süütse tuud, ku pääle kolmõaastanõ juussõ tarrõ ja selet’ ähinäga: imä, meil omma vällän mõmmi! Ja juussõ jälki vällä.
Sõs tull’ väiku tütrik vahtsõst tagasi ja kutsõ: «Tulõ no… -
Mitte üttegi nõkla
Oll’ ullillus suvõpäävä hummuk. Taivan es olõ mitte üttegi pilvetupsu. Tsirgu tsiristivä, mehitse teivä kipõstõ tüüd ja tõnõpuul säädse innäst tüüle… -
Parm tsuskas: Uma Pido
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Ilotegijä saava kokko
Ma kuuli raadiost, et Uma Pido tsihiotsmismäng sai läbi. Viimäne käük om viil jäänü, peris õigõ tsiht om Indsikurmu pido. Tsihiotsmismäng käve läbi katsa kihlkunna, egäl puul mängiti uma kandi laulumängõ.
Tulõ vällä, et olõ-i nuu eestläse kõik aig nii jälle tüürügäjä olnu. Om iks aigu… -
Tossu Tilda pajatus
Edimäne tandsupido
Pojapoig tull’ pidolt. Vanaesä küsse, määndsit tandsõ pidol ka tandsiti. Pojapoig vasta, et niisama marsiti, üts jalg tõsõ kõrval, tandsiti nii, nigu mõistõti.
Tuu pääle naas’ vanaesä jutustama. «A mi aol olli tandsu kõik esisugumadsõ. Olli valss, tango ja fokstrott. Pääle sõta käve ma kah tandsman. Sis… -
Väikokõnõ poiskõnõ ja mõtsaeläjä
Olle illos suvinõ hummok. Mõtsavahi väikukõnõ kar’us hoitsõ ummi eläjit raandiku veereh. Tä oll’ rõõmsa üteh luudusõ ja tsirgulauluga. Teräne poiskõnõ pandsõ kõkkõ tähele, miä ümbretsõõri sündü.
Egä päiv olle esimuudu ja poiskõsõlõ põnnõv. Tä vahtsõ kusikuklaisi pesä man näide töid ja… -
Alttõmbaminõ
Ma käve todakõrd keskkooli kümnendän klassin, kolmas veeränd oll’ õkva lõpukõrral. Mi klass olle väiga sõbralik, ei mäletä üttegi tüllü.
Saksa keele tunn nakas’… -
Parm tsuskas: pügämise valitsus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Inemiisist ümbre kapi
Ma kuuli raadiost, et kõrrast inämb ei viska suurõ poodi vana kuupääväga söögikraami minemä, a laskva panda kappi, kost saava võtta nuu, kinkal hindäl rahha olõ-i. Võtta või õnnõ niipall’o, ku esi är jõvvat süvvä, sõs jakkus kõigilõ. Söögipästmise jaos omma priitahtligu üle Eesti… -
Tossu Tilda pajatus
Vasja
Vast vanõmba inemise mäletäse viil ütte vinläst Võro liina uulidsa päält, kes inämbüste oll’ pur’on. Tuu oll’ Vasja, kiä oll’ olnu varrampa üleaotiinjä. Vanõmbast pääst oll’ Vasja inämbüisi Võro keskliinan ja tükse egäle poolõ seletämä.
Minno tä tundsõ, oll’ meil kunagi kortõrin olnu. Egä kõrd, ku minno näkk’,… -
Opmaldagi selge, a ku kavvas?
Es oppa mullõ kiäki lugõmist ega rehkendämist. Mu sõsar käve koolin, a ma viil es käü. Olli umbõs viieaastanõ. Imä opas’ sõsarat, a täl es taha kuigi as’a miilde jäiä. Vahtsõ aknõst vällä, kon oll’ pall’o huvitavamb ku raamatun.
Mi kuri pini oll’ ketin ja täl… -
Parm tsuskas: paadiralli afterparty
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Peitli ja vassar
Ma kuuli raadiost, et mõtsah om ragomisrahu. Inemine ei või mõtsamassinidõga puid maaha võtta, muido sekäs tsirkõl pessä tetä ja poigõ vällä haudu. A ku mõtsa läät, om kuulda, kuis kiäki pess nigu peitli ja vasaraga vasta puid. Ku õigõ puu mano saat, sõs om…