Uudissõ
-
Muusõumiüü Võromaal ja Setomaal
Kõrra aastan ütel lehekuu puulpääväl tegevä muusõumi uma ussõ valla õdagudsõl aol ja laskva küläliisi massulda sisse. Niimuudu tähistedäs üle-euruupalist muusõumiüüd. Timahava om tuu õdak 19. lehekuul ja uma ussõ tegevä valla ka mi kandi muusõumi. Muusõumiüü om seokõrd pidoteemäline. Midä sis täpsempä… -
Laadulõ, laadulõ!
Keväjäne laaduaig om tävve huuga käümä lännü. Seo pilt om tett minevä pühäpäävä Mooste mõisan, kon peeti suurt kirbuturgu. A et keväjä… -
Teppo lõõdsavõigõlus kuts pillimiihi
Võromaa tunnõt lõõdsameistri Teppo Augusti mälestüses 30. kõrda peetäv üleriigiline võikimängmine kuts pillimängjit mõõtu võtma. Võikimängmine peetäs 7. hainakuul ja kirjapandminõ võigõlusõlõ joba käü.
Nigu joba kombõs saanu, peetäs lõõdsamänguvõigõlus Võro perimüstandsufestivaali aol, miä om timahava 5.–8. hainakuul. Pido teema om kah seokõrd… -
Võrol tulõ Uma Meki keväjälaat
Võro Keskliina pargin peetäs 3. lehekuul kellä 15–18 Uma Meki keväjälaata. Laadu pääl omma kauplõja söögi ja kasvõga, arotusõ, mängu ja kontsõrdi. Laadupäivä juhatas telemiis Vaino Urmas.
Ligemb teedüs: umamekk.ee.
UL -
Kalasadamapäiv Räpinä sadaman
Puulpäävä, 28. mahlakuul om üle Eesti vallaliidsi kalasadamidõ päiv. Vanal Võromaal peetäs kalasadamapäivä Räpinä sadaman. Pääle naatas kell 8 hummogu. Sadamapääväl müvväs värskit kalla, keedetäs suurõ paa seen kalasuppi, mängitäs pilli ja opitas kalla puhastama ja kalasüüke tegemä.
Ligemb teedüs internetist: rapinasadam.ee.
UL -
Uma Pido matk Vahtsõliina kihlkunnah
28. mahlakuul matkas Uma Pido matkarahvas Vahtsõliina kihlkunna mail. Tahami Piusa ja Tudõrna kandih näüdätä kotussit, kohe hariligu turisti ei putu.
Matkal om kats tähtsät asja – luudus ja raudtiitruuba. Luudusõ poolõ päält om matkajuhis Piiri Ain, kiä innegi om Piusah huviliidsilõ kasvõst ja… -
Rõugõn tetti ja panti üles 100 tsirkõ pesäkasti
Üts Rõugõ kooli rahva kingitüs 100aastadsõlõ Eestile oll’ tsirkõ pesäkastõ tegemine. Koolilatsõ tei ütenkuun 100… -
Folgirahvas sõit vana bussiga läbi Lõuna-Eesti
Tulõva nädäli lõpun, 4.–5. lehekuul sõit Lõuna-Eestit pite folgilahvka. Tego om ettevõtmisõga, miä kuts ossa saama… -
Näütemängupäiv Puigal
Joba 18 aastakka saava ütel keväjäpääväl Võro küle all Puigal kokko latsõ, kiä mängvä võrokeelitsit näütemängõ. Tuuperäst võigi üteldä, et… -
Matk tulõ Harglõn
Uma Pido matkasar’a järgmäne matk tulõ puulpäävä, 14. mahlakuul Harglõ kihlkunnan. Kell 11 saias kokko Parmu ökokülä talgukeskusõ man (Taheva sanatooriumist Koivaliina poolõ, sildi näütäse).
Ligi 8 kilomiitret pikäl matkal otsitas katõ suurõ jõõ, Mustajõõ ja Koiva vaihõl märke suurõstviist.
Ligemb teedüs: umapido.ee.
UL -
Puiga näütemängupäiv om 20. mahlakuul
Timahavanõ Puiga näütemängupäiv peetäs 20. mahlakuul Puiga latsiaian ja koolimajan. Võrokeelitside näütemängõga astva latsiaialatsõ üles kell 10 Puiga latsiaian, koolilatsõ alostasõ koolimajan kell 12. Huviliidsi oodõtas latsi ülesastmiisi kaema.
UL -
Filmi luudusõ pildistäjist Vahtsõliinan
Pühäpäävä, 15. mahlakuul saa Vahtsõliina rahvamajan nätä filme luudusõ ülesvõtmisõ kunstist. Kolm Matsalu luudusfilme festivaali filmi, midä näüdätäs, kõnõlõsõ maailma esi paiku luudusfotograafõst.
Filmiõdagut juht Ruusa Ago, külän om aokirä National Geografic Eesti päätoimõndaja Peetsalu Erkki. Rahvamaja kalitorin saa nätä Muusikusõ Ingmari suupilte.
Ligemb… -
Rästigu omma väläh
Räpinä vallah Männisalu küläh oll’ 5. mahlakuu päälelõunal 14 kraati lämmind. Päiv paistu läbi pilvi ja üts rästik oll’ tulnu päivä… -
Kanepi latsi laulupäiv
Puulpäävä, 7. mahlakuul peeti Kanepin latsi laulupäivä nimega «Keväjä tsirgukõnõ». Üles asti Kanepi kihlkunna laululatsõ.
Säändse nimega laulupäivä peeti Kanepin joba neläs… -
Adsoni ilolugõmisvõistlus tulõ 10. lehekuul Sännän
Võrokeelist latsi ilolugõmist kuuld timahavva Sännä mõisan 10. lehekuu pääväl (10.05) algusõga kell 12. Võistlusõlõ om aigu kirja panda 4. lehekuu pääväni. Latsi lugõmist omma oodõdu kaema ja kullõma kõik huvilidsõ.
18. Adsoni Arturi nimelidsele luulõlugõmisvõistlusõlõ oodõtas latsi tsill’okõisist… -
Maakunna vahtsõ meelüsse
Rahvarõivamustriga torosalli ja käsitüüsokolaat mustikidõga – säändse meelüsse valiti Võro maakunna meelüssekonkursi parõmbis. Meelüs vai suvõniir om väiku kingitüs vai… -
Võimsa võrokeelitside kavõridõ kontsõrt
Imäkeelepääväl, 14. urbõkuul peeti Võro liinan pall’odõ ülesastjidõga kontsõrt, kon valiti vällä maailma kõgõ parõmb võrokeeline kavvõr… -
Oodõtas Hurda avvohindu kandidaatõ
23. mahlakuus uut Jakob Hurda nimeline Põlva rahvaharidusõ selts kandidaatõ timahavatsõlõ Hurda rahvuskultuuri avvohinnalõ. Avvohindu andas vällä kats, üts noist Põlva maakunnan ummi tegemiisiga silmä paistnulõ inemisele.
Ligemb teedüs telefoni 5190 4396 päält.
UL -
Käü 13. Adamsoni nimeline murdõluulõvõigõlus
Mulgi kultuuri instituut om vällä kuulutanu Adamsoni Hendriku murdõluulõvõigõlusõ, kohe saa luulõtuisi saata kooni 1. süküskuuni. Oodõtas luulõvalikut vähembält viiest luulõtusõst, miä omma kirotõdu autori lemmikmurdõn. Eräle peetäs rehkendüst täüskasunuidõ ja koolilatsi siän.
Ligemb teedüs internetin lehe mulgimaa.ee pääl.
UL -
Pildimiis Kalve Toomas näütäs pilte kultuuri hoitjist
Fotokunstnik Kalve Toomas käve minevä suvõ kõvastõ ümbre ja võtsõ üles pilte hindä meelest… -
Nutiga noorõ robootiku
24. urbõkuu om kül puulpäiv, a koolivabast pääväst huulmada tulõ Rõugõ kooli spordisaal rahvast täüs. Käü kolmas Võromaa robootikapäiv, kohe om… -
Tossu Tilda pajatus
Kon om lapju?
Oll’ illos keväjäne aig. Vanatädi tohkõrd’ umal pindremaal. Sis näkk’ tädikene kõrvalmaja lats’kõst tiiraa pääl. «Tuu lapju!» hõigas’ tä latsõlõ. Tütrik sai arvu, nigu vanatädi ütelnü tälle, et tulõ appi. Lats’ naas’ kipõlt pindremaa poolõ rühkmä.
«Mille sa ilma lapjulda tullit? Lapju om ussõ man,»… -
Sällämõskmisõst
Lätsi 1962. aastal Tarto Ülikuuli aptiikriks opma. Saiõ elämä Tiigi uulidsa internaati.
Tuu oll’ väega hää kotus, õkva kõrvalmajan oll’ sann. Ma saiõ egä puulpäiv, ku Võrumaalõ kodu es lää, sannan kävvü, nigu kotun olli harinu.
Noil aastil oll’ sannan kõgõ pall’u inemiisi ja nä aiva iks ütstõsõgõ… -
Uutmada teno
Käve polikliinikun hambaproteese proovin. Tagasi tullõn trehvi tõsõ kõrra ussõ pääl kokko tutva müüjä ja timä tütrega, kes oll’ nii 3–4aastanõ. Ma tei näile ussõ vallalõ ja lassi hindä iist trepist alla.
Trepist alla minnen väiku tütrik ütel’ mullõ: «Meil latsiaian ei olõ külh poiskõsõ nii viisaka ku sa».
Tenssi…