Elo

  • Lähembäl olla võit mitund muudu

    Joulu omma ussõ iihn. Värviliisi tulõkõisi om armõdu illus kaia ja lätt vahel meelestki, et om aasta kõgõ pümmemb aig.
    Arvada võit, et põra omma jo kapsta keedet, kürvitsäsalat purkõ sisen valmis, kingitüseplaani tettü. A om üts asi, mea ega aasta enne joulu ja…
  • Priinime lugu: Olesk

    Seol nimel om täämbädsen Eestin 472 kandjat. Vanan kiräviien nimega Ollesk om umbõs kümme inemist. Pandmisõ kotussit om kümme, inämbäste kirotõdi tuul aol Ollesk, a Timo mõisan sõski Olesk ja Vorbusõ mõisan Ollesky. Vorbusõ nimekuju perrätulõja, priinimi Oleski om är häädünü, a osast näist om saanu…
  • Kägu tiid sügüseilmast enämb ku tõsõ tsirgu

    Kägu tiid sügüseilmast enämb ku tõsõ tsirgu

    Olkõ no, et talv kallendri perrä mõni päiv enne jõulu nakas, seod kuud õks kiäki enamb…
  • Suidsusannast toukõ saanu börsifirma

    Suidsusannast toukõ saanu börsifirma

    Võromaal om suidsusann, miä andsõ toukõ luvva massinavärk, mille tuutjast om saanu täämbädses pääväs börsiettevõtõ: ei olõ võlss…
  • Priinime lugu: Aben

    Seol nimel om parhilla Eestin 51 kandjat. Pandmisõ kotussidõ lugõmisõga om asi keerulinõ, a viiest kotussõst om taa nimi peri.
    Meile kõgõ ligõmb kotus om Sangaste kihlkund, kon keriguopõtaja pandsõ õigõ mitman paigan edimält nime Habbene. Nii tegüsi personaalraamadu perrä üts Ott Habbene Tagula külä Ande talun ja…
  • Kas surnuaid ei olõ enämb rahukotus ja vana kombõ häädüse?

    Kas surnuaid ei olõ enämb rahukotus ja vana kombõ häädüse?

    Veidü aigu tagasi oll’ hingipäiv ja surnuaia küündleist valgõ. Tuu kommõ om meil…
  • Kangsti küläseltsil oll’ juubõliaasta

    Kangsti küläseltsil oll’ juubõliaasta

    Kangsti küläselts om toimõtanu joba 20 aastat. Üles om ehitet kats küläplatsi. Egä aasta om peetü vähämbält…
  • Priinime lugu: Zilmer

    Seod nimme kand Eestin 55 inemist. Umbõs katõssa om hääldüsperätselt kirja pantu nimekuju Tsilmer kandjit ja alla kuvvõ nimekuju Zillmer kandjit.
    Nimi panti õnnõ Karula mõisan, kolmõlõ perekunnalõ, kiä elli Tsilimiku, Lajassaarõ ja Mähkli külä Andsi talun. Näide ütist edevanõmbat saa ei lihtsäle kimmäs tetä. Teedä om,…
  • Kvantteooriast alostajalõ kodotarvitajalõ

    Kvantteooriast alostajalõ kodotarvitajalõ

    Rahman tahtsõ mu käest Uma Lehe 500. numbrilõ ruitlasõluku, a mullõ tull’ tuu pääle millegiperäst miilde vulkaanieitäjide…
  • Lavakunstikooli üliopilaisilõ opatas võro kiilt

    Lavakunstikooli üliopilaisilõ opatas võro kiilt

    Edimäst kõrda peetäs seo sügüse Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ iistvõtmisõl Tal’nan akadeemilist…
  • Lindora laat oll’ võimsa

    Lindora laat oll’ võimsa

    Lindora laat oll’ timahava väega võimsa ja ilmataat hoitsõ seokõrd nii müüjit ku ostjit.
    Lätsi hummoku varra sõitma ja jõudsõ pääle…
  • Vahtsõnõ tüükotus

    Mul saiõ suvinõ huuaotüü kasvoaian otsa ja mõtli, midä edesi tetä. Kas olla täüskotusõga pensionäär vai otsi vahtsõt tüüd. Koton olõssi peris hää. Ei piä varra üles tulõma ja talvõl külmäga vällä minemä. Mugu kuat, süüt ja makat.
    A säänest ello olõ ma jo mitu talvõ pruuvnu.…
  • Kistumada kahju paprõst ja värvist

    Ku aastakümneid tagasi koolilats sai oltus, tull’ koolipäävä lõpul sidekontorist kah läbi minnä. Sääl olli esikun numbridega kasti ja ütest sääntsest sai kätte tellit lehe ja tõnõkõrd ka mõnõ kirja.
    «Sa posti õks kaije?» küüsti kotun, ku vaivalt tarõussõst sisse sai. Ja ku olli…
  • Paidra küläseldsi timahavatsist tähtsämbist toimõnduisist

    Paidra küläseldsi timahavatsist tähtsämbist toimõnduisist

    Paidra külä rahvalõ miildüs iks kuun kävvü. Küläseldsi aasta kõgõ suurõmb tegemine om…
  • Võrol saa nätä hantõ ello

    Võrol saa nätä hantõ ello

    Vana-Võromaa kultuurikuan saa 23. rehekuust nika ku joulukuu 5. pääväni kaia näütüst mi põlisrahvist sõbrust hantõst. Nätä saa handi latsi…
  • Priinime lugu: Hallap ja Halapuu

    Nimme Hallap kand parla Eestin 66 inemist. Panti taa õnnõ üten kotussõn, Erästvere mõisan Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal. Nime sai Kuuba Hino Hindriku kolm poiga Mihkli, Märt ja Jaan ummi perekundõga. Joba hingelugõmisõn 1811 om näide vahmiilinimel kuju, miä tege vallalõ nime tähendüse: Hallapu.…
  • Pihlapuu latsiaia latsi kardokavõtt Tännässilmän

    Pihlapuu latsiaia latsi kardokavõtt Tännässilmän

    Ütel ilosal süküskuu pääväl lätsi Põlva Pihlapuu latsiaia Vanderselli ja Sipsigu rühmä kuvvõaastadsõ latsõ kardokit…
  • Kanepi kroonik Hirvlaane Milvi

    Kanepi kroonik Hirvlaane Milvi

    Kanepi kihlkunnal ja alõvigul om väega vidänü, et om olõman HIRVLAANE MILVI, kiä om aastakümnit hoolitsõnu tuu iist, et…
  • Priinime lugu: Kauksi

    Seod nimme kand Eestin 46 inemist. Päämine tegünemise kotus om Vana-Antsla mõisa Kauksi külä. Sääl panti seo nimes üten Kauksi talun: peremehe Juhani perrele, timä vele Märdi perrele ja koolnu vanõmba vele Toomassõ poja Reinu perrele. Näide esä ja vanaesä oll’ olnu Kauksi Keert (Keerd, Kert),…
  • Vahtsõnõ kortõr ja vahtsõ naabri

    Nigu ma joba mõnõ ao iist kiroti, osti ma hindäle Perile elämise. Ku maaklõriga kaeman käve, oll’ kortõr müüblit täüs ja es olõ väega vikagi. A ku är osti ja pääle võtmidõ kättesaamist müübli är oll’ viidü, oll’ iks hull külh.
    Niisäänest musta elämist…
  • Talossõ Veinimäe viinamar’aaian

    Talossõ Veinimäe viinamar’aaian

    Mol’oraamatun vällä kuulutõt viinamarju korjamisõ talos Võromaal Kärgula külän Veinimäe mar’aaian meelüt’ minevä nädäli pühäpäävä hummogu kotost vällä…
  • Maratonaokiränik Valpri Liina

    Maratonaokiränik Valpri Liina

    Aokiränik. Niimuudu ütles hindä kotsilõ VALPRI LIINA, ku küssü, kiä timä om. Aolehe man tüüt’ Liina 42 aastat. Tuud…
  • Priinime lugu: Tenson

    Seo nime kandjit om Eestin 84. Päämine tegünemise kotus om Räpinä kihlkund. Miikse mõisa Pihosi külän omma Tenso vai Tõnso talu. 20. aastagasaal tunti naid tallõ hõigu­nimmiga, Räpinä viisi «külänimmiga» Suio ja Moskva. Vana kirotusviis om Tenso. Tenso Piitre Jakobi poja­poja saiva nime, kohe manu panti…
  • Tsolgo kooli kokkotulõk

    Käve põimukuu tõsõl puulpääväl Tsolgo kooli 210. aasta sünnü­pääväl. Rahvast oll’ kokko tulnu vast üle 60 inemise.
    Kõgõpäält oll’ kirjapandminõ ja tervitüskohv piirakidõ ja koogiga. Pääle tuud naas’ pidolinõ osa. Sõnna võtsõ ka tsolgolanõ Oti Anneli. Tennäti kotusõpäälitsit küläelo edesiviijit. Sis naas’ esinemä ansambli Pihlapuu, mis sais…
UMA Leht