Elo
-
Kümme kleiti. 10. kleit
Pääle ütsändä kleidi ei olõ ma hindäle inämb üttegi ostnu. Tuugipoolõst om mul kapin üts must rohiliidsi litridega kleit, mille ma… -
Lehekuu lõpu huvisõit Eestimaa põnõvit paiku pite
Käve lehekuu eelviimätsel puulpääväl reisibürooga Eestimaad pite huvisõidul.
Seokõrd alostimi Põh’a-Villändimaal ilosa Navesti jõõ veeren olõvast… -
Latsiaian peetäs potipõldu
Mitmõl puul latsiaidun pandas keväjä potti mõni aiavili. Niimuudu saava latsõ oppi, kuis söögikraam kasus, ja tuuga om näil ka… -
Priinime lugu: Meho
Seo nimi tegüsi edimält katõn kotussõn, a kujul Meho jäi perrä õnnõ üten, Võrumaalt peri suguvõsan. Nimel om parla Eestin 35 kandjat.
Vana-Roosa mõisan oll’ Mustajõõ veeren Alakülä ja mäelpuul ka Mäekülä talurühm. Tuu om parla ammõtlikult Matsi külä osa, kõnnõkeelen ka Naadi külä, vana ussaia kottal om… -
Kümme kleiti. 9. kleit
Uma mälehtüstväärt säitsmendä, rohilidsõ krimpleenkleidi osti Tartost Narvamäelt valmisrõividõ poodist. Olli sis viil nii peenükene, et võisõ lubada hindäle keskeltlõikõga ja… -
Nelä kooli latsõ avasti võrokiilse matkamängu abiga Piusat
6. lehekuu pääväl tundsõ Võromaa nelä kooli esindüse rõõmu Piusa luudusõst, ku pei… -
Musta-toonõkurõ pesäkaamõra
Karula rahvusparki musta-toonõkurõ pesä mano omma Kotkaklubi inemise üles säädnü kaamõra ja säält kandas kõik aig õkvapilti internetti üle.… -
Priinime lugu: Hoop
Taad nimme kand täämbädsen Eestin 70 inemist. Tegüsi taa päämidselt nellän kotussõn.
Joba 1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth nime Hoop Jõksi mõisa Palava Hansi Piitre perrele. Üts poig Jaan oll’ tuudaigu umaette Hirsnikko-Kubja ehk Kubija talun, a nimi jäi püsümä iks Palaval, tuun paigan, midä 20. aastasaal… -
Kümme kleiti. 8. kleit
Perämädse luu lõpõtusõs osti ma nii üteldä katsanda kleidi. Ilosa helelilla, õrnõhulidsõst siidist.
Kaiõ kleiti mitu aastaiga ja unisti taad kanda,… -
Tsirkõ puul külän
Om jo selge, et ku maakotun kõik aig ei elä ja sääl külmäl aol peris harvuisi käüt, sis olõt tsirkõ meelest, kiä sääl hennest sisse omma säädinü, naide kotun küläline. Päälegi sääne, kiä talvõl nailõ süvvä üten tuu ja lämmäl aol hennest nii ülhen pedä, et… -
Žiguli om moodumassin
Ku mõnõ ao iist sõitsõva Vinne massina Žiguliga päämidselt vanõmba inemise, sis no trehvät Žiguli roolin kõrrast inämb nuuri. Ku viil… -
Priinime lugu: Maa ja Maat
Täämbä om Maa päiv, sääne päiv, ku üle ilma märgitäs, kuis mi plannõt inemiisi ahnusõlõ ja asutuutmisõlõ vasta pidä ja midä ette võtta. No om õkva paras kaia, kost tulõ perekunnanimi Maa, minkal om Eestin 19 kandjat. Veidü – kumbagi alla kuvvõ – om ka… -
Esimuudu. Kilk
Kui ma viil väiku lats olli, sis tihtipääle laul’ meil ahu takan kilk. Ma tahtsõ tedä hirmsalõ nätä ja hiilse ligembäle. Sai vaivalt ahu ussõni, ku kilk vaiki jäi. Vanaimä ütel’, et häste tassa piat minemä, nii et sammõ kuulda ei olõ. Võti sis salaja rõivakapist imä vahtsõ… -
Kümme kleiti. 7. kleit
Uma mälehtüstväärt säitsmendä, rohilidsõ krimpleenkleidi osti Tartost Narvamäelt valmisrõividõ poodist. Olli sis viil nii peenükene, et võisõ lubada hindäle keskeltlõikõga ja… -
Puuviländüse kuulmeistre
Tunnõtut aiandusõoppajat Kivistiku Jaani omma opilasõ nimmanu oppajas suurõ tähega. Jaan esi jääs tuu kotussõ pääl tasaligus, nimmas hinnäst innekõkkõ… -
Priinime lugu: Kaaver
Seod nimme kand täämbädsen Eestin 86 inemist. 27 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Kaver. Nimi tegüsi katõn kotussõn. Rannu mõisan Tartumaal panti Kawer Savi külä Kaavre talu perrä. Kaawre Hans oll’ olnu esäs kolmõlõ pojalõ, kiä nime edesi vei, a keriguraamatun omma kirän ka Kaavre… -
Kümme kleiti. 6. kleit
Kuvvõnda kleidi ummõl’ mullõ Tarton naabrinaanõ Meeri ja tuu oll’ mul viil ildaaigu alalõ. Olli kleidi umblõmisõ aigu nuur ja siuhkõ.… -
Kultuuriministri Võromaalt
Parhillanõ kultuuriministri OTI ANNELI om Võromaal tunnõt inemine. Nii ei päse tä ka seod intervjuud andma tullõn poodi iin aigu… -
Priinime lugu: Kapsta ja Kapstas
Kapstmaarjapääväl om hää üle kaia, kuis om kapstidõga mi priinimmin. Nimme Kapsta kand Eestin 55 inemist ja nimme Kapstas 23 inemist. Nimega Kapsta om nii, et XIX aastagasaal om taa tegünü päämidselt nellän paigan. 1826. aasta hingelugõmisõ algkuju omma: Luunja mõisan Tartu küle all… -
Varstu, 5. jago. Taandarõngufond
Ütspäiv ma kuuli raadiost, et Gaute Kivistik om asutanu taandarõngufondi. Varstul olõsi säält fondist kah ütte-tõist saia. Umaosalus om siin kõva, nii et riigi puult olõsi vaia viil villäsaake taandarõngus mõnikümmend tuhat (tagasihoidlik arvõstus) poetada. Euroopa Liidu plaan jo om, et villä tootmist tulõ… -
Kümme kleiti. 5. kleit
Viiendäst kleidist ei tahassi ma sukugi kõnõlda.
Seo oll’ üleni piinüst valgõst helkäjäst pitsist ja väega eriline. Käsilde tettü ja piaaigu maani.… -
Imäläte võtt umma kujjo tagasi
Väikust Taivaskuast juusk vällä külmä ja selge viiga Imäläte. Tuu om Taivaskua kõgõ suurõmb läte ja rahvas pidä tuud… -
Priinime lugu: Kassin
Seol nimel om parla Eestin 28 kandjat. Eesti kiräkeelen sama tähendüsega nimel Kasin om 21 kandjat. Pandmisõ aigu kirutõdi egäl puul vanan kiräviien Kassin, õnnõ et võro keelen loeti taad vällä Kassin, (kelle uma?) Kasina, Saarõmaal loeti Kasin, (kelle uma?) Kasina. Priinime pandmisõ kotussit oll’ neli.
1809.… -
Varstu, 4. jago. Kolm sakslast
Muidu omma Varstu inemise kõgõ vahtsõga ütenminejä. Kaivust (kel om) inämb vett ei juvva, ostõtas poodist pudeliga. Pudelit om uhkõ üten kanda ja näpu vahel kõlguta. Ma mõtlõ, sääl om vast midägi seksuaalsõt, järelikult moodnõ. Suvõl süvväs arbuusi, tuu käü vii ette. Ubina pantas…