Elo
-
Priinime lugu: Tenno ja Tõnno
Tenno nimme kand Eestin 221 inemist, nimel Tõnno om 20 kandjat ja mõlõmba tegüsi õnnõ lõunapoolidsõn Eestin ehk Liivmaal. Priinimi tull’ esänimest vai kavvõmba edevanõmba nimest. Ütte kõgõ harilikumbat eesti nimme Tõnu kirotõdi varatsõmbil aastasatul päämidselt Tenno. Harvõmb kirotõdi Tönno. Viimätsest om inämbäste saanu… -
Hüvä nõu. Haiguisi tohtõrdaminõ
Vererõhutõbi
Vanastõ es mindä egä as’aga arsti mano ja koton kah es olõ aparaati, millega rõhku mõõta. Sis oll’ tuu ärtundminõ rohkõmb olõmisõ perrä. Ku jo kõrra arsti man är kävetki, sis sait tiidä, kas rõhk um korgõ vai matal. Mu esäl näütüses oll’… -
Mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst
Tahami vai mitte, a mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst. Säändses, määne um olnu mi latsõpõlv, käänämi mi uman elon. Tiidläse kül ütlese, et 20% pidi latsõpõlv mi olõmist kujondama ja ülejäänü 80% saami elo joosul keskkunnast. Ütelt puult või tuu eski õigõ olla,… -
2020. aastaga horoskoop
Katõtõistkümnele tähemärgile ennustas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (42).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Marss tuu kuh’aga tüüõnnõ, sullõ tetäs mitu hääd tüüpakmist, a kae perrä – kuiki pakmisõ võiva hää paistu, massa-ai kõiki vasta võtta. Om suur oht… -
Priinime lugu: Talv
Seod nimme kand Eestin 194 inemist. Sündü taa edimält nellän paigan, egä nimi esimuudu. Koorastõ mõisan pand’ praosk Roth taa nime 1809. aastagal Rebäste külän, paarin nimega Suwwi. A Vahtsõ-Kambja mõisan sai taa nime Talvikesse Pede Jurri uma perrega, mõisakirjun külh vahtsõt muudu talu perrä Parve Jüris… -
Kuimuudu tohtõrda külmetüshaiguisi
Meid pass egä sammu man pall’o egäsugutsit pisiläisi, viiruisi ja näist tulõvit haiguisi. Et näide kõigiga võidõlda ja võitjas jäiä, esieränis talvõl, um parasjago vaia hindäga tüüd tetä, nii õgvõmban ku mitte nii õgvan mõttõn. Paras füüsiline tüü värskin õhun umgi kõgõ parõmb… -
Pang bensiini ja tõnõ diislit
No om meil jo mitu aastaiga taast kriisist kõnõld. Üte kõrra oll’ taast jutust külh niipall’u kassu, et poodi saie enne jõulu pudrukraamist, jauhõst ja esiki viist vallalõ, aga elu läts’ vannamuudu edesi ja arvada, et vanas lännü pudrukraam tull’ mitmal ussõ puistada. Ega… -
Pääliina võrokõisil käve külän muusigamiis Otsa Aavo
Edimädsel joulukuu pääväl Tal’na Võro seldsi suurkogolõ minnen oll’ tunnõ, et vanajummal om võrokõnõ.… -
Loosi rahvas kuts jõulumaalõ
Vahtsõliina kihlkunnan Loosi mõisan inneskidsen poodiruumin käü inne jõulu kõva ettevalmistus. Loosi kandi selts om võtnu plaani kõrralda 21.… -
Priinime lugu: Kallus
Seol nimel om täämbädsen Eestin 69 kandjat. Taad panti mitman paigan ja võeti ka eestistämisel, a või usku, et Vahtsõliinast peri suguvõsa om kõgõ suurõmb. Vahtsõliinan panti seo nimi u 1820 Misso kandi tuuaolidsõn Laasi talun ja Saagri külän parhillatsõn Haanin. Haani Kallastõ külän panti Kallas,… -
Maahaina võim. Perämäne jago
Et ravivist maahainust api saia, seletä näide pruukmisõ viise.
Keedüs
Panõ kaussi rohohaina, vala kuum vesi pääle ja tambi peenikeses nigu pudõr. Rohoputro võit panda haigõ kotusõ pääle. Mähi kinni, nii et är ei sata. Näütüses jakkõ pääle või panda lämmind majoraaniputro ja paistusõlõ külmä… -
Märdikuu oll’ Võro latsiaian Sõlõkõnõ perimüst täüs
Märdikuu om rikas ummi tähtpäivi poolõst ja latsiaid om kõgõ olnu kotus, koh… -
Bergmanni Karille vehverkoogi
Urvastõ kandi käsitüümeistri Bergmanni Karille tege päämidselt rahvuslikku käsitüüd ja Vana-Võromaa rahvarõivit, kuda kangast ja juhendas käsitüütsõõri. A aig-aolt miildüs… -
Priinime lugu: Raag
Seod nimme kand Eestin 445 inemist. Nimme käändäs eri muudu – ammõtlikun stiilin tulõssi kõnõlda džuudotriinrist Raagi Ennost a võro muudu üteldäs Raa Enno. Või ka olla, et kongi Eesti kandin käändäs taad nimme Raag: Rao.
Nimmi pandmisõ aigu tekkü taa nimi Valguta mõisan Rannun, Sangastõ mõisan, Võru… -
Maahaina võim. Neläs jago
Et ravivist maahainust api saia, tulõ seletä näide pruukmisõ viise. Lisas tsäile um viil mitmit tarvitamisoppuisi.
Siirop
Mõni kasv um nii mõro ja halva maiguga, et tälle tulõ siirop pääle kiitä.
Näütüses põdrasammõl. Võta klaasitäüs ütstõsõ külest vallalõ harotõduisi samblit, vala üle poolõ liitri viiga. Keedä väiku tulõ… -
Hellamaa Sirli laul kõnõlõs noorilõ tutvast hädäst
Timahavadsõ Uma Laulu konkursi päältkaejidõ lemmikus valiti Hellamaa Sirli laul «No kos tuu iPhone… -
Tasalik laululuuja Õkva Margit
Ku Peri raamadukogohoitja Õkva Margit 7. märdikuul üten tõisi vahtsidõ võrokeelitside laulõ tegijidega Mooste folgikua lava pääl saisõ ja… -
Priinime lugu: Märdimäe
Seol nimel om parla Eestin 66 kandjat. Nimi om tegünü õnnõ üten kotussõn – Urvastõ kihlkunna Lilli mõisan ehk tõisi sõnnuga Osula külä Lilli- ja Annõmõisa puulsõn veeren. Sääl panti Reino talun kats mäe-lõpulist nimme. Põlitsõ peremehe perrätulõja Reino Mihkli sai priinime Reinomä, midä hingeloendin… -
Maahaina võim. Kolmas jago
Et ravivist maahainust api saia, tulõ seletä näide pruukmisõ viise. Lisas tsäile um viil mitmit tarvitamisoppuisi.
Tinktuur
Tetäs alkoholiga, et kavvõmb püsünü ja raviumahusõ terävämbält vällä tulnu.
Kõourvatinktuur: võta 2–3 spl värskit kõourbõ, vala üle poolõ liitri viinaga. Jätä katõs kuus saisma, aig-aolt loksuta. Sis kurna läbi ja… -
Kanasupp
Tormi tuud uudisjutt
«Ma tei hääd värskit kanasuppi.»
«Kost sa seo kana sait?»
«Löüdse.»
«Kostkotsilt?»
«Kirstust.»
«Määndsest?»
«Umast külmäkirstust iks, seo sulli päält tormi üles. Tei kirstu puhtas ja põh’ast löüdsegi.… -
Vanno valvmalda majjo saatus
Miä saa noist vannost majjost, miä valvmalda jääse ja midä küländ harva kaeman käüdäs? Kirota tuust uma kodomaja näüte perrä.
Mu… -
Priinime lugu: Keem
Perekunnanimel om täämbä Eestin 51 kandjat. Algkujul Keem om taa nimi pant õnnõ üten paigan – Vaabina mõisan Urvastõ kihlkunnan, Keema talust Keema Aadu perrele.
Läänemaal Võnnu mõisan sai priinime Kem mõisa vabadik kangru Wilhelm uma perrega. Tuu nimi – kuigi välläütlemine oll’ kah [keem] – om… -
Maahaina võim. Tõnõ jago
Üteldäs, et poolõ haigusõ umma tekkünü mi hindä süül. Inemine um lännü seo hää eloga nii mugavas ja laisas, et süü pall’o ja kõnd veidü. Nii kogonõski mi iho pääle rasvakiht, mis ei lasõ ihol hengädä. Süük um kah väkev ja egäsugudsõ tõvõ nakkasõ meile… -
Telemiis Kersna Vahur käve Tal’na võro seldsil külän
«Oll’ hää olla ummi siän.» Säändse mõttõ kirot’ Kersna Vahur Tal’na võro seldsi küläliisiraamatuhe…