Elo
-
Priinime lugu: Hääl, Helü
Perekunnanimme Hääl (66 kandjat) om annõt õnnõ Võromaal Kanepin Heisri mõisan ja Saarõmaal Ansõkülä kerigumõisan. Heisrin pandsõ Rothi-praost taa nime joba 1809. aastagal Lauri ja Tillundi pererahvilõ. 1826. aastagal, ku kõigil pidivä jo priinime olõma, panti Heisrist üten tuudu nimi hingekirja ka Jõksi mõisan: Rein… -
Inne ja peräst
Taa pildi pääl om nätä, määne näkk’ Võro keskliina vana turuplats vällä 2017. aastagal ja määne näge taa vällä parhilla, 2019. aastagal.… -
Orava vabahussamba kats tähtpäivä
Oravil om hainakuuh kats tähtpäivä kõrraga. 15. hainakuul saa Vabahussõa mälehtüssamba edimädsest vallalõtegemisest 85 aastat ja 30 aastat… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Traumapunktitüü lõpp
Olõ saanu nii pall’osit inemiisi avita. Sai edesi anda ehtsät inemlikkust, ku panni külmehtäjäle lämmä teki pääle vai kulssi noid, kel eloiso otsan. Vai latsi, kinka om õnnõhtus juhtunu. Tahtsõ olla hää kullõja vai… -
Priinime lugu: Võikar
Seol nimel om täämbädsen Eestin 51 kandjat, nimekujul Voikar 8 kandjat. Nimi panti Räpinä kilhlkunna Veriora mõisan, edimält kirotõdi Woikar. Nime sai Võika Miku Jaani pere. Timä esä oll’ Võika Jaani Mikk (Woika Jaani Mick), elokotussõga tuuaigsõn Vaara külän (nüüt jaet Vilustõ, Mõtsavaara ja Tsirksi vaihõl).
Võika… -
Laulupidotuli käve Võromaad pite
Minevä nätäl ja seo nädäli alostus liiku Vanna Võromaad pite laulupidotuli. Timahavadsõ juubõlilaulupido tuli panti palama 1. piimäkuul Tarton.… -
Hobesside sällän Lätit vabastama
Mi ole joba hulga aastit tennü uma väiku kimmä seltskunnaga põnevit ratsamatku. Är om käütü Mongoolian, Tadžikimaal, Indian,… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Pini puri nõna lühembäs
Tuud um ammu tähele pantu, et pini ei kannahta viinahaisu. Läts’ miis sis uma pini mano pur’on pääga ja naas’ tedä vastakarva ilestämä. A pinile tuu es miildü. Karas’ õkvalt peremehele nõnna… -
Priinime lugu: Roots, Rootsi
6. piimäkuu pääväl om Roodsi rahvuspühä ja Roodsi lipu päiv. Priinimme Roots kand täämbädsen Eestin 645 inemist. Priinimmi pandmisõ dokumente perrä (1826 ja 1835) panti taa nimi 17 mõisan Liivimaal ja õnnõ katõn mõisan Eestimaa kubõrmangun. Kiräpildi olli kirivä: Rootz, Roths, Rooz jne. Koikkülä mõisan… -
Sulbi kohvik pidi sünnüpäivä
Minevä pühäpäävä pidi saakunna külälisega umma sünnüpäivä Sulbi kohvik Urvastõ kihlkunnan Pühäjõõ veeren. Küläliidsile pakuti torti ja üles astõ… -
Pokumaa tegemiisi täüs suvi
Timahava peetäs tunnõdu kunstnigu ja kiränigu Valtri Edgari 90. sünnüaastapäivä. Pokuraamatidõ autori vällä märgitül Pokumaal om tuul puhul mitmit vahtsit… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Puuga päähä
Tull’ uma autoga miis, kes oll’ mõtsan puuga päähä saanu. Uutsõ rahulikult järekõrran kah viil veidükese aigu.
Saiõ sis vastuvõtulõ ja kõnõl’, mis juhtu. Pannimi kompuutrihe minekis mehe pikäle, kuigi tä tahtsõ esi kõndi. Ja… -
Priinime lugu: Urbanik
Seo nimi panti õnnõ Urvastõ kihlkunna Vahtsõ-Antsla mõisan. Parhilla om nimel Eestin 119 kandjat. Nime sai Pundõ-Oti talust peri suguvõsa. Lihtsä om perrä aia, kuis 1752 om peremehes olnu Punde Ott, sõs poig Zimm, sõs Tsimmi poig Ott, sõs poig Ado ja sada aastat ildampa jäl… -
Pähni keskus luudusõhuviliidsilõ
Minevä puulpäiv peeti üle Eesti muusõumiüüd. Üts paik, miä tuu õdak küläliisi uutsõ, om RMK Pähni külästüskeskus. Kaimi… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Lahjõmbas tett Fairy
Kiäki oll’ anomamõsuvedeliku Fairy lahjõmbas tennü ja limmonaadipudõlihe pandnu.
Tahtsõmi juvva ja ütli tüükaaslasõlõ Valjalõ: kae, sääl pudõlin um limmonaat.
Tä maitsõ ja ütel’, et vast mahl, sääne kislenkaja. Võtsõ sis punnsuutävve ja süläs’… -
Priinime lugu: Kalgan
Säänest priinimme om täämbädse ao Eestin õnnõ 16 inemisel. Nimi olõ-i Eestin pantu, a siiä saanu Lätist. Ruhja kandi miis Ādams Galgan tull’ Lätist Eestimaalõ Koikküllä ja tõi üten ka nime, miä timä oll’ sääl saanu 1822. a paiku. Timä priinimme panti kirja ka kujul Galsons.… -
Keväjäkildakõisi luudusõst ja elost
Õdagu aian mullan mütäten seie minno ütsik kiholanõ. Ma kannahti tuu rõõmuga vällä ja es lüü tõist maahagi.… -
Nuur lõõdsamiis Konnula Herbert
Riidi, 3. lehekuu pääväl Villändin peetü suurõ üleriigilidse nuuri perimüsmuusikidõ võikimängmise võitsõ är 18aastanõ Urvastõ lõõdsamiis Konnula Herbert. Kokko… -
Priinime lugu: Margus, Markus
Täämbä om rahvakallendri perrä markusõpäiv. Markusõpäiv sai uma nime pühä Markusõ perrä, kiä kirot’ üte nelläst evangeeliumist – Markusõ evangeeliumi.
Markus om vanast Roomast peri edenimi ja tuu tähendäs ’sõajummal Marsilõ pühendet’. Nime variandi omma Margus, Margo, Mark, Marko, Marek jt, a ka Marx ja Merkel.… -
Mooste mõisa tege folgipido aigu ussõ vallalõ
3. ja 4. lehekuul tulõ Põlva vallan Moosten suur folgipido: eesti rahvamuusiga tüütlüisi festival Mooste Elohelü tähistäs 20. sünnüpäivä.
Riidi kullõmi Folgikuan ansamblit Fränder ja Puuluup, tandsimi üten Maatasa muusikidõga jala villi ja teemi üümatka Mooste järve viirde.
Et festival tähistäs juubõlit, om… -
Puigal peeti latsi näütemängopäivä
Suurõl neläpääväl sai Puigal nätä ja kuulda võrokeelist näütemängo. Umaette näütemängopäiv peeti latsiaia- ja koolilatsilõ. Nigu Puigal õks… -
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Filmikapp
Kaldtii veeren oll’ filmikapp. Sääl hoiti röntgenifilme ja sääl oll’ nagla otsan ka WC-võti.
Ütskõrd tulle traumapunkti kalamiis, kott kalloga üten. Oll’ iä pääl sadanu ja jalaluu är murdnu. Muidoki pidi tä haigõmajja jäämä.
Läts’ mõni päiv… -
Priinime lugu. Kevvai
Sääntse perekunnanimega inemiisi om Eestin täämbädsel aol 80–90 ümbre. Nimme om pantu õnnõ kolmõn kotussõn: Koorastõ mõisan Kanepin, Suurõ-Rõngu mõisan Rõngun ja 1921 Irboska vallan Setomaal.
Nii Võro- ku Setomaal panti nimi edimält kirja paigapäälitsen keelen. Joba 1809. aastagal sai Koorastõ mõisa Rausi talo peremiis hindäle… -
Peimi Peril kapstamaarjapäivä
25. urbõkuu pääväl oll’ kapstamaarjapäiv. Tuu um naisi pühä, midä jo ammust aost om peetü.
Naasõ tulliva hummogu varra üles, a mitte tuuperäst, et tüüle minnä. Hoobis naksiva hinnäst ilosas tegemä. Panniva parõmba rõiva sälgä. Kimmähe pidivä rõiva vai vähämbält pluusõ ja rätt olõma valgõt…